05.-06.07: Käisime Peeter Karliga Lätis saldējums’it söömas, Koorküla ja Helme koopaid uurimas ning nende vanavanemate juures, kellel koerad on. Poiss teab nüüd rääkida, et koopasse ei tohi ilma nöörita kunagi minna nii sügavale, et päevavalgust enam näha ei ole, ja et üksinda ei tohi üldse koobastes käia.
08.07: Käisime Alice’i ja Peeter Karliga Vembu-Tembumaal ja Õllesummeril Moby kontserdil. Vembu-Tembumaa on ilmselt Eesti odavaim võimalus hobikardiga kärutamiseks — 225-kroonise päevapiletiga on kõik atraktsioonid tasuta, nii et tule hommikul kell 10 kohale ja sõida õhtuni, kui tahtmist ja jaksu on 
Õllekal sai Pets kohe alguses ära briifitud, et kui vanemad ära kaotad, siis otsid turvamehe (sinise särgiga) ja annad talle isa visiitkaardi või kui see on ära kadunud, näitad käe pealt isa-ema telefoninumbreid, ja lased tal meid üles otsida. Veidi hiljem sai tehtud teadmiste kontroll, mille käigus poiss leidis turvamehe eksimatult ka kohast, kus neid Alice’i arvates üldse ei olnudki. Praktikas jäi meetod proovimata, sest väikemees hoidis vanematel silma hoolega peal.
09.07: Kuulasin LiveHouse’is ära PADI AOWD kursuse teoorialoengud. Nagu arvata võiski, polnud tegemist raketiteadusega. Et Raa peal käimine läks sügavsukeldumisena kirja, on paberi saamiseks vaja teha allveenavigatsioon ja veel kolm nõuetekohast sukeldumist.
10.07: Skype Eesti suvepäevad. Formaat läinud aastast juba tuttav — päeval loengud, õhtul action ja pidustused. Personaalse üllatusena sain teada, et mu äsjasaadud uus ülemus oli pihta pandud, st värvatud üht uut projekti juhtima. Eks pärast puhkust näis, kes tema asemele tuleb.
11.-19.07: Parasummer 2009 — Eesti Langevarjuklubi traditsiooniline hüppelaager. Mina olin laupäeva lõunast reede lõunani groundmaster ehk tegelesin maa peal hüppetegevuse korraldamisega. See tähendas hommikuti varast tõusmist, et koostada ilmaprognoos, reserveerida õhuruum, ette valmistada lennuk ja kooskõlastada ajakava pilootidega. Neli hüpet sain ka tehtud — kaks FS3-kaamerat, üks tandemkaamera ja naiste rekordi varukaamera. Lisaks pidasin kuplilennukoolituse teoorialoengu ja korraldasin ühe cross-country hüppe, kus 8 langevarjurit hüppasid lennukist välja 10 km kaugusel lennuväljast ja jõudsid kõik ilusti koju tagasi. No ja siis muidugi Rokiosakond ja boeuf à la tatar ja muud kultuuriprogrammi koos juurdekuuluvaga 
18.07: Vesine kõrvalehüpe. Kuna sain ground’ist puhkust, võtsin kätte ja käisin Krassgrundi madalal sukeldumas. 14 meetrit, 37 minutit, põhjas 12 kraadi. Kuna hülged olid plehku pannud ja mu buddy’l oli vaja oma uue kuiva ülikonnaga ujuvust harjutada, siis mängisin peamiselt oma ujuvuse ja kompassiga. Esimesel korral ujusime tagasi otse täpselt ankru juurde, teisel korral aga ei leidnud ankrut üles ja tegime dekopeatuse lahtises vees, kasutades visuaalse referentsina ainult teineteist. Hästi rahulik ja mõnus sukeldumine oli. 15-liitrisest 200 bar balloonist jäi lõpuks alles 40 bar (paarimees kulutas samas oma 12-liitrisest balloonist ära vaid 140 baari, nii et arenguruumi veel on, aga väga häbi enam ei ole).
Nüüd olen kolleegide arvates neeger-pandakaru, kuna päikeseprillid käisid eest ära vaid öösiti
