juhuslikud mõtted

Põhjus väga lihtne — Euroopa ametnikele sai teatavaks, et Eesti riigis võetakse järgmisest aastast kasutusele uued passid. Muidu on need nagu passid ikka, aga passiomaniku foto asemel saab uutes Eesti reisidokumentides olema Aivar Juhansoni joonistatud sarž. Eesti valitsus põhjendas uuenduslikku sammu passide turvalisuse tõstmise vajadusega. “Kuna Aivar teab kõiki, keda ta joonistanud on, nime- ja nägupidi, on vähimagi võltsimiskahtluse korral alati võimalik dokumendi ehtsuse kontrolliks tema poole pöörduda,” kinnitas Stenbocki maja esindaja.

Ostke mu unenäod ära

“Mul on igav. Kui tahad, ma võin need edit conflictid ära koristada.”

Niisugused kolleegid on üks põhjustest, miks “töökohavahetus” on minu jaoks praegu võõrsõna.

Möödunud neljapäeval sai minustki MacBook’i kasutaja, kuna senine tööarvuti minusugusele ringisebijale enam ei sobinud — ekraan oli turistiklassis lennates kasutamiseks liiga suur ning aku vastupidavus jällegi liiga väike. X-seeria ThinkPad’idel aga puudub touchpad. Ja pealegi oli mu aastaplaanis niikuinii millegi uue selgeks õppimine

Sissejuhatuseks tuleb tunnistada, et tootedisaini osakond töötab Apple’is ikka vähemalt saja kahekümne viiega. Nii riist- kui tarkvara näeb ilus välja ja on mugav kasutada. Lisaks tuleb tunnustavalt märkida, et Mac OS X tuumaks on korralik Unix, mitte mingisugune personaalarvutitele mõeldud kah-opsüsteem :p Mõned pisiasjad aga imevad siiski:

• Menüü kiirklahve (Alt-F: File, Alt-E: Edit jne) Mac OS X ei tunnista. Minusuguse pimekirjutaja jaoks on pidev sebimine klaviatuuri ja hiire (või padja) vahet paras piin tagumikus.
• X-mouse ehk hiirekursorit järgiv sisestusfookus puudub. Linuxi all on see vaikimisi olemas, kuigi Ubuntu standardseadetes välja lülitatud (ilmselt Windowsiga harjunud kasutajatega arvestades). Windowsi all oli see (vähemalt omal ajal) mingite PowerToy’de abil kasutusele võetav. Maci peal aga mitte. Jama lugu, et nüüd ma ei saagi enam teksti kirjutada nendesse terminali-, meili- või chat’iakendesse, millest ainult nurgake või ribake mõne muu akna alt paistab.
• Ma ei ole (veel?) leidnud võimalust Finderis (Nautiluse või Windows Exploreri vaste Mac’il) peidetud ja süsteemifailide ning -kataloogide mugavaks ja kiireks kuvamiseks. Aga noh, Terminal on ju õnneks täitsa olemas

Exposé on muidugi ülikõva (nagu ka Compiz värskeima Ubuntu all) ja Maci Dock väärib tervet hunnikut kiidusõnu. Spaces aga ei lase mul millegipärast (mina loll?) rakenduste aknaid kiirklahvidega ühelt töölaualt teisele tõsta.

Summa summarum olen siiani väga rahul. Ja võimalikele kraaksujatele teadmiseks, et Ubuntu jookseb mul siin VMware virtuaalmasinas nagu kell

Aasta tagasi panin kirja oma uusaastasoovid, et hiljem oleks hea vaadata, kuidas läinud on. Soovisin:

• et mul jätkuks piisavalt aega ja energiat oma pere jaoks ning et kogu pere oleks rõõmus ja terve — tervise üle ei ole väga kurta saanud, kuid mitte arvestada perekondlikku osalemist Pasasummeril ning mu enda hüppehooaja lõpus vahelduva eduga valutama hakanud paremat õlga; lusti ja rõõmu on jätkunud ning aega ja energiat on mul rohketest töö- ja koolireisidest hoolimata leidunud nii köögis toimetamiseks, lapselogistikaks (mnjah, tsiklihooaeg ei olnud just märkimisväärne) kui ujumiseks ja mängimiseks. Vähetähtis pole ka see, et Alice’ist sai korralik naine tehtud Hinne A - suurepärane;
• et oma maja saaks kui mitte valmis, siis vähemalt sinnamaale, et valmimistähtaeg on paigas — krunt sai soetatud ning majavärk hakkas juba vaikselt lubama, kui linnaplaneerimisameti tegelased äkki avastasid, et projekteerimistingimuste taotlemise asemel peaksin algatama hoopis uue detailplaneeringu; lootsin sellega detsembris tegeleda, kuid töised muudatused lõid need plaanid kapitaalselt sassi. Eks tuleb uuel aastal välja mõelda, kuidas edasi. Hinne D - rahuldav;
• et saaksin tunda rõõmu tööalasest eneseteostusest ning et mu tiim võiks mind heaks juhiks pidada — ei ole mingit kahtlust, et seda vankrit sai veetud täiega; meie üksuses nii kevadel kui aasta lõpus aset leidnud muudatused pakkusid mulle hulgaliselt uusi väljakutseid ja täiendavat vastutust ning “kauba peale” sain hetkel parima võimaliku ülemuse; mul on meeskond, millega ma võin kinnisilmi luurele minna ja tundub, et nad on valmis minuga tulema; ka tähtede seis ehk firma üldine strateegia paistab meile soodus olema. Hinne kindel A - suurepärane;
• et jõuaksin oma magistritöö vähemalt põhiosas valmis kirjutatud — teema on paigas, juhendaja ametlik nõusolek olemas, struktuuri ja ülesehituse peale olen mõelnud omajagu, aga kirjutanud pole veel mitte midagi. Auditoorse õppetööga olen peaaegu ühele poole saanud, nii et uuel aastal peaks sellevõrra lihtsam olema. Hinne D - nõrk;
• ning et leiaksin langevarjurina “uue hingamise” — hüppenumbri osas suutsin ületada kahe eelmise aasta koguskoori (mitte et see absoluutarvudes midagi kõneväärset olnuks); võib öelda, et mõte liigub, aga teostuses on veel omajagu arenguruumi. Hinne C - hea.

Kokkuvõttes võib öelda, et 2007 läks töö- ja pererindel kümnesse, kuigi see tulemus tuli osaliselt muude valdkondade arvelt. Aga et neis muudes valdkondades on õnnestunud totaalseid krahhe vältida ning tulevikupotentsiaali kasvatada, võib aastale tervikuna hindeks anda B - väga hea.

2008. aastal soovin:

• pere- ja kodurindel:
  • leida jätkuvalt aega ja energiat oma pere jaoks;
  • saada oma maja vähemalt katuse alla;
  • et poiss lugema õpiks;
• töörindel:
  • teha ambitsioonikaid ning need ka ellu viia;
  • olla oma tiimile vääriline juht;
• kooli-, langevarju- ja muudel rinnetel:
  • kaitsta õigusteaduste magistrikraad;
  • osaleda uue Eesti rekordi püstitamises langevarjuspordis;
  • leida senisest märksa rohkem aega oma sõprade jaoks;
  • midagi uut selgeks õppida.

Steni avaldatud reisistatistikast ajendatuna võtsin nõuks ka oma lõppeva aasta liikumised kokku võtta.

Tavapäraseid lennuväljal käimisi ja minu või Alice’i vanemate külastamisi arvestamata käisin 37 reisil ja veetsin kodust kaugemal ühtekokku 120 päeva. Lisaks Eestile (20 reisi / 54 päeva) sain vahemaandumisi arvestamata jala maha 6 riigis:

• Ühendkuningriik: 8/26
• Ameerika Ühendriigid: 3/18
• Horvaatia: 1/10
• Soome: 3/6
• Tšehhi: 1/5
• Belgia: 1/1

Skype oli “süüdi” 17 reisis ja 63 kodunt eemal veedetud päevas. Tartu Ülikooli kraesse läks 11 reisi ja 26 päeva. Isiklikud põhjused tõid kaasa 5 reisi ühtekokku 18 päeval. Eesti Langevarjuklubi jäi napilt medalita, põhjustades 4 reisi ja 13 reisipäeva.