juhuslikud mõtted

Paraplaan oli just üles vintsitud ja köie lahti lasknud ning hüppelennuki uks äsja lahti tehtud, kui raadiost kostis “…taking off runway 15R, tow glider”. Hõikasin raadiosse “…recommend hold position, parachutes open above airfield in 30 seconds” ja keerasin nina supikaussi tagasi. Mootorimüra valjenes, valjenes ja siis äkki vaikis. Sinnapoole vaadates nägin purilennukit paremale keeranud puksiirist möödumas. Hetk hiljem märkasin paraplaani puksiirtrossi pidurdusvarju äsjamaandunud puri- ja puksiirlennuki kohal tuules lehvimas. Hea, et keegi surma ei saanud.

Aga võib-olla ma nägin seda unes.

Käisin täna kuus korda taevas. Võrreldes igivana isikliku rekordiga — 10 hüpet päevas — pole see muidugi mingi näitaja, aga kui arvestada, et mulluse hooaja skooriks jäi 20 ja tunamulluseks tulemuseks vaid 12 hüpet, pole nagu väga vigagi. Pealegi pole oluline mitte ainult kvantiteet, vaid kvaliteet. Ja kvaliteetset materjali tuli täna omajagu.

Päev algas sellega, et Alice tegi koos Kiku ja Rinkiga kaks AFF-hüpet. Esimene oli igav , kuid teisel hüppel õnnestus mul exit count’i lugemisega kapitaalselt puusse panna ja Kikule selga kukkuda ning seejärel kujundi alla selili lennata. AFFid aga olid tublid ja ei lasknud end sellest liigselt häirida.

Järgmiseks kolm tandemit (videod saavad on tavalisse kohta üles riputatud siis, kui ma nad valmis lõigatud saan) ning päeva lõpetuseks üks Kiku korraldatud 9-way, mis peaaegu kokku tuli.

Reedel tõmbasin töö juures otsad kokku ning kuni pühapäevani on mu aadress “Eesti Langevarjuklubi maja, Rapla lennuväli”. Käimas on ELAKi igasuvine hüppelaager ParaSummer — juba üheksas omasugune. Lisaks meie oma Britale (10-kohaline Britten Norman BN2A Islander pardanumbriga ES-PNA) on tänavu hüppajaid taevasse viinud ka Sergei Usanovi juhitud õhupall ES-HAH.

Nädalavahetusel kärtsutasime päris kenasti, aga eile ja täna oleme kuival olnud, kuna ilmataat läks puhkusele ning teda asendab praegu ilmataats. Madalad pilved ja vihmahood ei ole aga suutnud takistada langevarjuvideote vaatamist, koolituste pidamist, kulinaarseid eksperimente ja saunaskäimist. Kirumissõnu kostab klubiruumidest aeg-ajalt vaid Elioni aadressil, kelle pakutav võrguühendus käib üles-alla nagu talle saba. Aga lootus sureb teadupärast viimasena ning nädala sees peaks tulema ka paremat ilma.

Ilmaennustamine on üldse üks tänamatu töö. Kuigi ilmajaamad üle maailma kasutavad enamalt jaolt samu lähteandmeid, pruugivad nad oma prognooside koostamiseks erinevaid mudeleid, mistõttu ka ennustused tulevad erinevad. Kuigi mõned julgemad meteoroloogid pakuvad isegi 10 ja 15 päeva prognoose, ei maksa neid liiga tõsiselt võtta. Minu praktika on näidanud, et 4-5 erineva ilmajaama ennustusi kõrvutades võib enam-vähem kindlalt paika panna järgmise päeva ilma, aga kolmandast päevast kaugemale jäävat ilma võib rahulikult ka kohvipaksu pealt ennustada.

Eesti Langevarjuklubi ilmatargad on aadressile ilmajaam.blogspot.com üles seadnud Pilvi Kirsi Ploogi, kuhu aeg-ajalt ka oma ennustusi riputatakse. Asja tegelik väärtus seisneb aga blogi paremas servas olevas allikate nimekirjas. Sama päeva hüppeilma ennustamisel on abiks Rootsi Lennuameti SWC-kaart, Tallinna METAR ja TAF ning Tartu, Pärnu ja Kärdla METAR-id; järgmise päeva plaane tehes tasub lisaks vaadata Oceanori pilvede ja sademete prognooskaarte, EMHI suure HIRLAM mudeli alt leitavat Kuusiku meteogrammi ning WeatherOnline’i sademete-, õhurõhu- ja frondikaarte. Veel kaugemale mõeldes võib (teatavate reservatsioonidega) appi võtta EMHI 4 ööpäeva prognoosi ning AccuWeather’i ja weather.com’i pikema perioodi ennustusi.

Allikate nimekirja värskelt lisandunud yr.no pakub ülevaatlikus vormis ilmainfot üle 7000 paiga kohta kogu maailmas, aga ka EUMETSATi satelliidipilti ja Põhjamaade radaripilte.

Nädalalõpp algas reede hommikul Peeter Karli sünnipäeva tordiga. Siis natuke tööd, suurem sünnipäevapidu ja päeva lõpetuseks tõi Peeter langevarjuritele kasti. Kolmeaastasele kohaselt ei olnud kastis mitte õlu, vaid jäätis.

Foto: Villem Alango

Laupäeval pidi ilm kella kolmest käest ära minema, läks aga alles kell 1515. Järjekordne kinnitus sellele, et meteorolooge ei saa uskuda :p Kolm tõusu saime siiski tehtud. Tegelikult oleks isegi viis saanud, kui me poleks hommikul tund aega uimerdanud ja kui Arsen ei oleks üht oma kottvarjurit puu otsa sokutanud, keda sealt kopteriga ära tuli kiskuda. Mina käisin kaks korda üleval, et oma uusi lennuriideid testida. Kõigepealt lendasin tiibadega (aga Kiku ja TSoome 2way puhul pole vaja mitte tiibu, vaid tina) ja siis FF-jakiga (umbes 90-kilose patsiendiga Ekstremist ei ole probleem).

Pühapäev algas kell 0630. Omlett pannile, asjad-naised-lapsed autosse ja Varstu. Tee peal käisime Soesaadust läbi, haarasime Peetri sinnajäänud asjad ja kolmeliitrise purgitäie maasikaid kaasa. Varstu lennuvälja avamispidustused kujunesid vaat et parimaks lennupäevaks, kus ma ELAKiga osalenud olen. Kohapeal saime viis tõusu, lisaks hüpati sinnalennult Varstus ja tagasilennult Kuusikul ja päeva lõpuks tehti Kuusikul veel kaks tõusu. Ise käisin üleval neli korda; uued riided vajavad ikka veel harjumist — kippusin kõrgele jääma, aga võiksin märksa agressiivsemalt lennata.

Tagasi koju jõudnud, läksid Alice ja Peeter Karl enam-vähem kohe magama. Mina panin nädalavahetusel kogunenud videomaterjali üles ja lahkusin ka ise unemaale.

Veidi vähem kui viie tunni eest algas puhkus. Homme läheme, nagu Peeter Karl juba une pealt öelda oskab, Suurele Reisile.

Õhtul laevaga Rootsi, seal teeme pühapäeval aega parajaks (võib-olla vaatame näiteks, kus Ruotsi Kunn elab) ja siis kulgeme Arlandasse, kust hilisõhtul SAS-iga Pekingisse lendame. Kohale jõuame esmaspäeva lõunaks ning üritame esimese asjana oma hotelli üles leida. Ettenägelikult trükkisin nii selle nime (北京枣园居宾馆) kui aadressi paberile, et ka umbkeelne taksojuht (keda sealkandis kuulukse olevat märksa rohkem kui polüglott-tüüpi sohvreid) meid kohale oskaks toimetada.

Edasi on kavas Hiina müür, Pekingi loomaaed (Peeter Karl nõuab, et läheksime jaanalinde ja pandakarusid vaatama) ja akvaarium, Keelatud Linn, Taevase Rahu väljak, lennundusmuuseum, Pekingi part, röstitud skorpionid, siiditurg ja.. nojah, eks kohapeal vaatame.

29. aprillil lennutab SAS meid Arlanda kaudu Tallinnasse tagasi.