juhuslikud mõtted

Hansapangal sai valmis uus netipank, mida nad mind veebruaris lahkelt levialasse vaatama kutsusid. Uue e-kontori aadress on hansa.ee; “vana” hanza.net on veel mõnda aega kättesaadav, aga pannakse peatselt kinni.

Mida uut? Visuaal on kohandatud vastavaks panga kehtivale brändiraamatule, (tõenäoliselt) inimläheduse rõhutamise eesmärgil on igale lehele lisatud hulk rõõmsais toonides pilte (mis kindlasti pälvivad aeglasema netiühendusega klientide kestvad kiiduavaldused), teenuste info on koondatud teemade lõikes erinevatele lehtedele (mis tähendab vana navigatsiooniloogikaga harjunud inimestele ajutist segadust) ja ega suurt muud justkui ei olegi.

Koondväljavõte rõõmustab klienti hilisõhtustel ja varaöistel tundidel endiselt anonüümse vabandusega, et krediitkaartide ja laenude infot ei ole võimalik näidata (misMÕTTES ei ole, kui ma saan krediitkaartide või laenude lehtedelt selle teabe ka südaööl kätte?). Ah jaa, ID-kaardiga sisse logides ei küsita enam püsiparooli (mis on iseenesest mugav, kuid mille tõenäoliselt vaikselt loodetav kõrvalnähtus on see, et viimased koodikaardi kasutajad unustavad oma püsiparoolid mõne aja jooksul lihtsalt ära).

Aatomik ütleb nüüd nagunii, et hääleta jalgadega ja koli mõnesse teise panka. Mina ootan kõigepealt uuendatud võtmekliendipakkumise ära ja siis vaatan.

Parasiil mälestab ennetavalt Hansapanga võtmekliendipakkumist ja tunnistab üles, et tal on kõrini anonüümsetest vabandustest.

Aeg-ajalt on säherdune anonüümne vabandamine pea paratamatu. Näide: mida peaks teller ütlema kliendile, kes on pahane seepärast, et ta pidi oma ülemöödunud kuu krediitkaardiväljavõtte vaatamiseks tulema pangakontorisse ja maksma 25 krooni teenustasu?

Ütlema, nagu asi on, et IT-osakond pole siiani suutnud vanu väljavõtteid netipangas kättesaadavaks teha, sest neil on kaelas sada muud tulekahju ja kaksteist prioriteetset projekti, ning et teenustasu kehtestasid Suured Ülemused selleks, et kliendid tellereid väljavõtete küsimisega üle ei koormaks? Või siiski esinema anonüümse vabandusega stiilis “mul on väga kahju, aga hetkel ei ole seda tõepoolest võimalik netipangas teha”? See ei ole ju tegelikult telleri süü, ning isegi kui ta võtaks kätte ja kogu tuha isiklikult endale pähe raputaks, ei suudaks ta olukorda tegelikult paremaks muuta.

Kusjuures kui see teller läheks pärast oma ülemuse juurde jutuga, et klientide arvates süsteem imeb vilinal, saaks ta väga tõenäoliselt vastuseks, et imeb küll, aga nii on otsustatud. Kes otsustas? Konkreetselt, palun? Määää. Kui “juhtkonna koosolekul otsustati”, siis tegelikult ei otsustanud mitte keegi.

Ja ma kaldun arvama, et selle õnnetu võtmekliendipakkumisega on täpselt sama seis. Suured Pealikud ei suuda otsustada ning PR-osakonna rotid peavad klientidele detsembris ja märtsis ja aprillis ja võib-olla, et isegi juunis kirjutama, et kohe-kohe toome teieni uue ja veel parema pakkumise, aga seniks otsustati olemasoleva pakkumise tähtaega veel selle või järgmise kuu lõpuni pikendada.

“Otsustati”, tramaivõi.

Kunagi ammu, kui Tele2 alles Q GSM oli, teadis rahvas rääkida, et see mobiilioperaator tavatseb oma kliente keskpäeviti tasuta bussiga Tammsaare pargist otse levialasse sõidutada.

Nüüd on Eesti suurim pank valmis saanud uue e-kontori, mis levib:
- (a) panga sisevõrgus
- (b) flopiketastel
- (c) teisipäeviti?

Igatahe sain ma pangast kutse tulla järgmise nädala teisipäeval kell 12:30 Radisson SAS konverentsikeskusesse Hansa Netipanga esitlusele.

Kullakesed, ma kasutan internetipanka just sellepärast, et oma aega teie kontorites käimisele mitte raisata. Capiche?

Täna hommikul helistati mulle Hansapangast, et ma võiks kas tagatiseta või siis kinnisvara tagatisel tarbimislaenu võtta. Yeah, right. Natuke hiljem potsatas mu e-postkasti järgmine kiri:

Hansa Kodulaenul on rõõm kutsuda Teid 31. märtsil toimuvale Uue Kodu Päevale. Esmaesitlusele tulevad uued kodud ja autod! Lisaks head laenu- ja liisingupakkumised!

Lugupeetud pankurid! Kaasaskantavaid kodusid pakkuge palun tigudele.

Parasiil ja Triin võtsid taas üles teema, millest nii Parasiil kui tarbija24 kasutajad juba varem kirjutanud on — Hansapanga krediitkaartide preemiaprogrammi.

Parasiili esimese postituse kommentaarides lubasin oma vastavasisulisest kogemusest kunagi pikemalt kirjutada.

2006. aasta viimastel kuudel oli mul pangaga muudest asjadest juttu ning sõbralik teenindaja mainis muuhulgas, et ma peaksin oma punktide eest kingituse kärmelt välja valima, sest punktid kaotavad peatselt kehtivuse. Küsimusele “Mismõttes?!?” sain vastuseks soovituse lugeda preemiaprogrammi üldtingimuste pisikest kirja. Ennäe imet, oligi nii.

Kingikataloogi sisu jagunes laias laastus kolme kategooriasse — täiesti mõttetud asjad, minu punktisummat ületavad asjad ning asjad, mille märkimisväärsest hinnast väikese kuni mõõduka punktikoguse eest mikroskoopilist hinnaalandust pakuti. Otsustasin oma kallile kaasale täiendavaks jõulukingiks mingi mingi USB MP3 mängija soetada. Täitsin tellimusvormi, aga mingit kinnitust meilile ega kuhugi mujale mõistagi ei saanud.

Jõulusöök oli juba ammu seeditud, kui mu postkasti jõudis teade, et postkontoris ootab mind tähitud kiri. Tegemist oli tõendiga, mille alusel võisin oma kingituse mulle sobivast Pluss-Miinus Euronicsi poest lunastada. Et mul oli puhtjuhuslikult samal päeval Kristiinesse asja, käisin sealsest elektroonikapoest läbi, kus personal vaatas mu pangast saadud paberilehte ja küsis “a kas te meili saatsite?”. Küsimusele “Mismõttes?!?” sain vastuseks selgituse, et paberil oli ju kirjas, et kui ma saadan mingile x-aadressile meili, siis nad saadavad mu kingituse kolme tööpäeva jooksul mulle sobivasse poodi. Väitsin, et ma olen juba siin ja et ehk neil on mainitud vidinaid laos, sain resoluutse vastuse, et kõnealuseid tooteid tuuakse neile ainult Hansapanga kingisaajate rõõmustamiseks ning ainult ettetellimisel.

Panin meili posti, aga et aasta lõpuni oli jäänud vähem kui kolm tööpäeva, oli mul alles pärast aastavahetust põhjust sammud poodi seada. Reedeks, 5. jaanuariks, pidi mu unistuste vidin Kristiinesse jõudma. Kindluse mõttes läksin sellele järele alles laupäeval. Nooruke müüjatar võttis mu lipiku, küsis, kas ma meili saatsin (vastasin väga rahulikult, et jah, loomulikult, ning et eilseks pidi junn kohal olema) ning lahkus taha vasakule, et sealt mõne minuti pärast vabandava naeratusega naasta ja teatada, et ma võiksin esmaspäeval uuesti tulla. Küsimusele “Mismõttes?!?” sain vastuseks selgituse, et reedene kaup ei ole veel lahti pakitud ja võib-olla seda mälupulka saadetud kola hulgas ei olnudki.

Endiselt jäist rahu säilitades küsisin müüjatari otsese ülemuse nime ja telefoninumbrit, selgitades, et kellelgi hakkab kohe väga halvasti minema, aga mul on vaja teada, kas esitada kahjunõue Euronicsile või Hansapangale, ning et selleks on mul vaja teada, kas vidin on reaalselt kohale jõudnud või mitte. Ülemuse numbrit ma ei saanud, aga tibi lahkus uuesti taha vasakule, võttes seekord kaasa mingi kapp-tüüpi meesisendi, kelle praktiline väärtus seisnes tõenäoliselt tema võimes suured kastid väikeste eest või pealt ära tõsta. Igatahes oli tibi mõne aja pärast tagasi, Philipsi kirjadega pisipakk näpus.

Arvasin juba, et ka hansapankurid on oma vigadest õppinud ning selle äpardunud preemiaprogrammi kinni pannud. Aga ei — peatselt potsatas mu e-postkasti võtmekliendi infokiri, kus mind teavitati võimalusest loobuda tasuta pangasisestest maksetest ja 20%-lisest kodukindlustuse hinnasoodustusest ning saada oma krediitkaardi preemiakontole 50 preemiapunkti.

Küsimus “Mismõttes?!?” on endiselt aktuaalne.