Tag Archive for 'euroliit'

Tööportaalide tuleproov: EURES

EURES (ec.europa.eu/eures) ei ole küll päris kodumaine tööportaal, kuid… “olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!” Tänase seisuga sisaldab EURESe andmebaas 728 092 vaba töökohta, 364 060 CV-d ja 20 241 registreeritud tööandjat.

ec.europa.eu/eures

Töökohtade otsing tundub esmapilgul lihtne, aga osutub praktikas ebameeldivalt keeruliseks. Vabade töökohtade valiku sektsioonis tuleb (1) amet valida menüüst (kolmetasemeline rippmenüü nagu CV-Online’is ja CV Keskuseski, aga neist erineva struktuuriga), (2) kasutada erioskuste või ametinimetuste otsingut, (3) sisestada märksõna või (4) sisestada riiklik viitenumber. Neli erinevat võimalust, kusjuures teine ja kolmas tunduvad kahtlaselt sarnased (aga ei ole seda mitte) ja neljas on tavainimese jaoks täielik abrakadabra. Õigete valikute ülesleidmine ametite menüüst on minusugusele topelthariduse ja kireva kogemusega tegelasele muidugi paras piin, eriti arvestades asjaolu, et mitut valikut ühte otsingusse kombineerida ei saa.

Seejärel tuleb valida kuupäevad (kuulutuse sisestamine ja lepingu pikkus) ning töökoha asukoht (mida ei peeta otsingust otsingusse meeles, vaid mis tuleb iga kord uuesti määrata ka siis, kui ma olen öeldnud, et mulle sobivad kõik riigid).

Vajutus nupule “Otsi” toob ekraanile nimekirja riikidest, kus otsingukriteeriumitele vastavaid tööpakkumisi leidub. Sealt edasi klõpsides kuvatakse pakkumiste lühikokkuvõtted ja nende juurest omakorda on võimalik siirduda kuulutuste täistekste lugema.

Tööpakkumised esitatakse selles keeles, milles nad on sisestatud. Samas puudub võimalus tööpakkumisi sisestuskeele järgi filtreerida, mis on mu meelest nõme. Tõsi, toiidupoe müüja peab kohalikku keelt valdama, aga mitmetes valdkondades on spetsialistil või juhil võimalik tööd leida ka mõnd “rahvusvahelise suhtlemise keelt” osates.

Teine täbarus on see, et mitmeid tööpakkumisi näidatakse kahe- või enamakordselt. Ma ei tea, kas tegemist on otsingumootori vea või topelt sisestatud andmetega, aga häiriv on see igatahes.

Kolmas probleem seisneb selles, et enamik töökuulutustest on EURESe andmebaasi sattunud mitte otse tööandjailt, vaid siseriiklike töövahendajate kaudu. Seepärast on tihtilugu üsna raske tuvastada, millisest konkreetsest tööandjast jutt käib (osa vahendajaid varjavad oma klientide andmeid). Samuti puudub standardne mehhanism kandideerimiseks.

Aga olgu, hakkame süsteemi kasutajaks. Klõpsates nupule ‘Loo “Minu EURESe” konto’ saan võimaluse läbi lugeda kaks ja pool ekraanitäit privaatsusteadet ja eritingimusi. Teadupärast ollakse Euroopas isikuandmete töötlemise osas märksa tundlikumad kui mitmetes muudes maailmajagudes, nii et see on vist paratamatus. Muide, 12 nädalat uuendamata CV-d peidetakse tööandjate eest ära ning kaks aastat kasutamata kasutajakontod kustutatakse süsteemist. Mõistlik. Kinnitan ja lähen edasi.

Kasutajakonto tehtud (osa väljasid on nõutavad, aga sinna võib vabalt sisestada mida iganes), saangi siirduda oma CV-d koostama. Selleks pean esmalt valima CV keele, kusjuures toetatud on kõik Euroopa Majanduspiirkonna ametlikud keeled. Hiljem tekib teiste keelevariantide lisamisel võimalus andmeid mõnest juba olemasolevast variandist kopeerida.

CV sisestatakse osade kaupa — isikuandmed, töökogemus, haridus ja väljaõpe, keel, oskused ja vilumused, juhiluba, täiendav teave ja lisad, kutseala, asukoht, tingimused. Sisestusliidese loogilisele ülesehitusele pole suurt midagi ette heita, aga visuaalse disaini ja kasutusmugavuse osas jääb siin üht-teist soovida. Millegipärast on mitmed vormid nii laiad, et kõigi väljade nägemiseks on vaja paremale-vasakule kerida.

Tööandjale muutub CV nähtavaks alles siis, kui selle olekuks on märgitud “Valmis” ning kasutaja ei ole pidanud vajalikuks end varjata. Samuti võib kasutaja oma CV anonüümseks jätta.

CV valmis, võib kasutaja selle Europassi formaadis alla laadida, kusjuures toetatavad failivormingud on Microsoft Word, OpenOffice.org, Adobe PDF ja Europass XML. Tegelikult õnnestus mul koos sisuga kätte saada ainult viimane; kõik ülejäänud tulid millegipärast vaid Europassi päist sisaldavate dokumendipõhjadena.

Kokkuvõte

Eesti mastaabis hiiglasuur tööpakkumiste arv võib esialgu magnetina mõjuda, aga selle esmamulje rikuvad ebamugav otsingusüsteem, tüütud topeltkirjed otsingutulemustes ja kohatine ebaselgus kandideerimisvõimaluste osas. Ning kui juba Europassi allalaadimist võimaldada, siis miks ei ole lubatud olemasoleva Europassi üleslaadimine?

Andmebaaside mitmekeelsus on kahe teraga mõõk. Ühest küljest on tore, et nii tööotsijad kui -pakkujad saavad oma andmeid sisestada oma emakeeles. Aga mis on andmesisestajatele mugav, ei ole seda andmekasutajate jaoks teps mitte.

Vt ka: Tööportaalide tuleproov

Vähemustele rosinasse!

Alates 2. maist saavad koodikaardi kasutajad internetipankades teha makseid vaid 5 tuhande krooni eest päevas, teatab ETV24. Internetikasutajate turvalisuse tõstmine on minugi meelest igati õilis ja õige ettevõtmine, aga miskipärast lubab Eesti Vabariik Sertifitseerimiskeskuse AS-il rahumeeli näkku ni**uda kõigile, kes ei soovi olla Microsofti ega EMT kliendid. Linuxi ja Mac OS X kasutajad saavad ID-kaarti kasutada vaid tänu Martin Paljaku (ideelabor.ee) pingutustele. Mobiil-ID teenust aga osutab endiselt vaid EMT.

Riigiportaalist eesti.ee võib igaüks lugeda vähemuste õigustest, aga tegelikkuses kaitstakse meil vähemusi ainult siis, kui nad on venelased, naised või homod. Nii et Maci- ja Linuxipeded ei olegi õiged peded :S

Aga üks hea uudis kah: Euroopa Komisjoni infoühiskonna- ja meediavolinik Viviane Reding, kelle eestvedamisel kehtestati piirhinnad, mida mobiilioperaatorid ei või EL-siseste rändluskõnede puhul ületada, on nüüd võtnud sihikule tekstisõnumite ja mobiilse andmeside hinnad, vahendab ETV24 BBC uudist. Mulle see meeldib — praegu moodustab väljaspool Eestit kasutatud mobiil-internet häbiväärselt suure osa mu mobiiliarvest.

Sitta sest viisavabadusest

USA on valmis vabastama Eesti (ja Tšehhi ja Kreeka) kodanikud viisanõudest tingimusel, et Ameerikasse sõita soovijad annavad Ühendriikide võimudele enda kohta eelnevalt piisava hulga isikuandmeid (ja kõigi piirile jõudmise hetkel olemasolevate näppude sõrmejäljed). Euroopa Komisjon peab liikmesriikide erinevat kohtlemist Liidu ühtsuse õõnestamiseks ja soovitab mainitud riikidel Euroopa ühise asja ajamiseks jänkidele “kõik või mitte midagi” öelda.

Samas on nii Eesti, Tšehhi kui Kreeka poliitikud veendunud, et viisavabaduse väljavõitlemine toob neile järgmistel valimistel nii mõnegi poolthääle — suur osa nende alamatest on ju ammust aega unistanud võimalusest maailma kõige demokraatlikumat riiki “valge inimese kombel” külastada. Ja kolka-ahvid ei suuda ju teadupärast globaalselt mõelda. “Euroopa ühise asja” ajamine on ju Brüsseli rida, meikäläinen peab kõigepealt ikka omaenese nahavahe soojas hoidma.

Mis oleks, kui Eesti võimud USA omadele teataksid: “Teie pakkumine on kahtlemata huvitav, kuid kahjuks mitte vastuvõetav. Me ei luba ühelgi riigil käsitada Eesti kodanikke teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikest vähem usaldusväärsetena.”? Ühendriikide piiriametnikel on niikuinii õigus keelduda kelle tahes riiki lubamisest — sõltumata sellest, kas tulijal on viisa või mõne sellise riigi pass, kelle kodanikelt USA viisat ei nõua. Kusjuures nad ei pea seda keeldumist põhjendama: nägu ei meeldi — tšau, pakaa.

Minu — ja mu tutvusringkonna — kogemus ütleb, et Ühendriikide viisa saab ilma probleemideta igaüks, kelle suhtes jänkid on kindlad selles, et nad ei taha USAsse elama jääda ega seal terrorismi või muu kuritegevusega tegelema hakata.

Palju praktilisem oleks viisavabaduse kokkuleppe sõlmimine hoopis Venemaaga — sinna oleks Eesti kodanikel juba puhtgeograafiliselt palju rohkem asja kui ookeani taha. Aga seda ei saa teha, sest esimene poliitik, kes säherduse jumalavallatu mõttega lagedale julgeks tulla, saaks kohe maasse tambitud kui tiblade tuhvlialune, Savisaare salasõber ja Putini pedepoiss.

We’ll come to Elbonia.

Eestlastel on kombeks ilkuda ameeriklaste üle, kes arvavad, et France on Euroopa pealinn. Aga kas me oleme ise targemad? Tundub, et oma naba imetlemine on teisele eestlasele sitakeeramise kõrval üks siinse rahvakillu peamine tegevusala.

Pisut rohkem kui 25 tunni eest liitus Eesti Vabariik Schengeni viisaruumiga. Üksikute eranditega (peamiselt Lõuna-Eesti kohalikud lehed) vaevus press kajastama vaid piiride avamise pidulikku tähistamist, kus kohalikud külaVIPid pööblile lehvitamas käisid. Infot selle kohta, mida Schengen meile tähendab, millal liitumine toimub (kas teadsite, et Eesti lennujaamades hakkavad Schengeni reeglid kehtima alles 28. (mõningail andmetel 30.) märtsil?) või mida peab inimene Schengeni riikides reisides teadma, pidi huviline otsima Wikipediast, mitte kodumaistest uudistekanaleist ega valitsusasutuste infolehtedelt. Ja õige kah, see Schengen on mingi mõttetu eurovärk, mis Tõelist Eestlast ei koti.

Pisut vähem kui 10 päeva pärast võetakse Maltal ja Küprosel kasutusele euro. Eesti Päevalehe Ärilehes ilmus selle kohta pisike nupp. Postimees ei ole pidanud vajalikuks sellest üldse midagi kirjutada. SL Õhtulehte ja Delfit ma ei loe, aga julgen arvata, et neid huvitab maailmas ja Euroopas toimuvast märksa rohkem see, kellega mingit kohalikku moosekanti või ärimeesnossovit mõnes pede- või muidubaaris nähtud on. Eesti kroon on ju nii ilus ja maailmamajanduse tõmbetuulte eest kõvasti kaitstud raha, et meile pole neid eurosid vajagi.

English-speaking people can read more about Estonia.

From: EPSO

Tere. Vaatasime siin, et kirjutada sa enam-vähem oskad. Hüppa juuni algul korraks Brüsselist läbi, siis vaatame, kuidas rääkimine välja tuleb.