juhuslikud mõtted

Alates 2. maist saavad koodikaardi kasutajad internetipankades teha makseid vaid 5 tuhande krooni eest päevas, teatab ETV24. Internetikasutajate turvalisuse tõstmine on minugi meelest igati õilis ja õige ettevõtmine, aga miskipärast lubab Eesti Vabariik Sertifitseerimiskeskuse AS-il rahumeeli näkku ni**uda kõigile, kes ei soovi olla Microsofti ega EMT kliendid. Linuxi ja Mac OS X kasutajad saavad ID-kaarti kasutada vaid tänu Martin Paljaku (ideelabor.ee) pingutustele. Mobiil-ID teenust aga osutab endiselt vaid EMT.

Riigiportaalist eesti.ee võib igaüks lugeda vähemuste õigustest, aga tegelikkuses kaitstakse meil vähemusi ainult siis, kui nad on venelased, naised või homod. Nii et Maci- ja Linuxipeded ei olegi õiged peded :S

Aga üks hea uudis kah: Euroopa Komisjoni infoühiskonna- ja meediavolinik Viviane Reding, kelle eestvedamisel kehtestati piirhinnad, mida mobiilioperaatorid ei või EL-siseste rändluskõnede puhul ületada, on nüüd võtnud sihikule tekstisõnumite ja mobiilse andmeside hinnad, vahendab ETV24 BBC uudist. Mulle see meeldib — praegu moodustab väljaspool Eestit kasutatud mobiil-internet häbiväärselt suure osa mu mobiiliarvest.

USA on valmis vabastama Eesti (ja Tšehhi ja Kreeka) kodanikud viisanõudest tingimusel, et Ameerikasse sõita soovijad annavad Ühendriikide võimudele enda kohta eelnevalt piisava hulga isikuandmeid (ja kõigi piirile jõudmise hetkel olemasolevate näppude sõrmejäljed). Euroopa Komisjon peab liikmesriikide erinevat kohtlemist Liidu ühtsuse õõnestamiseks ja soovitab mainitud riikidel Euroopa ühise asja ajamiseks jänkidele “kõik või mitte midagi” öelda.

Samas on nii Eesti, Tšehhi kui Kreeka poliitikud veendunud, et viisavabaduse väljavõitlemine toob neile järgmistel valimistel nii mõnegi poolthääle — suur osa nende alamatest on ju ammust aega unistanud võimalusest maailma kõige demokraatlikumat riiki “valge inimese kombel” külastada. Ja kolka-ahvid ei suuda ju teadupärast globaalselt mõelda. “Euroopa ühise asja” ajamine on ju Brüsseli rida, meikäläinen peab kõigepealt ikka omaenese nahavahe soojas hoidma.

Mis oleks, kui Eesti võimud USA omadele teataksid: “Teie pakkumine on kahtlemata huvitav, kuid kahjuks mitte vastuvõetav. Me ei luba ühelgi riigil käsitada Eesti kodanikke teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikest vähem usaldusväärsetena.”? Ühendriikide piiriametnikel on niikuinii õigus keelduda kelle tahes riiki lubamisest — sõltumata sellest, kas tulijal on viisa või mõne sellise riigi pass, kelle kodanikelt USA viisat ei nõua. Kusjuures nad ei pea seda keeldumist põhjendama: nägu ei meeldi — tšau, pakaa.

Minu — ja mu tutvusringkonna — kogemus ütleb, et Ühendriikide viisa saab ilma probleemideta igaüks, kelle suhtes jänkid on kindlad selles, et nad ei taha USAsse elama jääda ega seal terrorismi või muu kuritegevusega tegelema hakata.

Palju praktilisem oleks viisavabaduse kokkuleppe sõlmimine hoopis Venemaaga — sinna oleks Eesti kodanikel juba puhtgeograafiliselt palju rohkem asja kui ookeani taha. Aga seda ei saa teha, sest esimene poliitik, kes säherduse jumalavallatu mõttega lagedale julgeks tulla, saaks kohe maasse tambitud kui tiblade tuhvlialune, Savisaare salasõber ja Putini pedepoiss.

Veidi pärast aprillisündmusi “avastasid” Eesti sotsioloogid ja ajakirjandus, et Eestimaa venekeelne vähemus elab Vene inforuumis. Lõppeval nädalavahetusel avastasin mina, et tegelikult elab see vähemus hoopis vene inforuumis.

Tõsi, Vene inforuum moodustab paratamatult väga suure osa vene inforuumist. Aga inforuumi väljakujunemisel on otsustava tähtsusega mitte info päritoluriik, vaid keel, milles infot edastatakse. Lihtne näide: päringule “majandus” leiab Google umbes 3 miljonit vastust, päringutele “экономика” ja “wirtschaft” aga pakutakse vastuseid vastavalt kaks ja nelikümmend korda rohkem.

Kui ajalugu läinuks pisut teisiti, elaksid tänased eestisakslased tõenäoliselt “Saksa” inforuumis.

Juhtusin Kiirnuudlitest lugema järjekordset hala töölepingu seaduse eelnõu üle.

Mõned mõtted:

> Kuidas on võimalik aastaga juuramagister ära teha?

Õppekavad muutuvad ja 4-aastane bakalaureuseõpe annab praeguse magistrikraadiga võrdsustatud kvalifikatsiooni, kuid mitte magistrikraadi. Kui 4-aastane BA läheb magistriõppesse, on tal võimalik piisavalt palju ainepunkte üle kanda, et MA hea tahtmise korral ühe õppeaastaga kätte saada.

> Töötuks jäämine: 921 krooni elu lõpuni?

Kui värskel töötul puudub uue töökoha leidmiseks vajalik kvalifikatsioon ja initsiatiivikus, siis äkki ta ei olegi rohkemat väärt? Meie riigikese ülejäänud töötajad ei ole teadupärast veel nii kõrge tootlikkusega, et me jõuaksime töötuile palju rohkem maksta.

> On töökohti, mis ei nõua erilist (kõrg)haridust.

Tänases Eestis on neid töökohti liiga palju. Vaadake kasvõi Arengufondi värsket uuringut — kui meie töötajate tootlikkus tõuseks EL edukaimate riikide tasemeni, kuid majanduse struktuur ei muutuks, siis jääksime ikkagi sabassörkijateks.

Eestlase moto paistab olema “ära tee, vaid vigise”. Kahjuks.

Kui Parasiil ja Peeter Marvet poleks seda teemat üles võtnud, elanuks ma edasi täielikus teadmatuses sellest, et kurikaelad kodumaise kasiinokuninga printsessi pihta püüdsid panna.

BBC hommikuTV uudisekünnist teema ei ületanud, Eestis toimuvast annab mulle “ametliku” ülevaate etv24 uudistevoog ja eilse hilisõhtu kulutasin Arengufondi uuringu seltsis.

Mere tagant vaadates on äpardunud Karunäppamine umbes sama põnev kui mäng “sina ütled “karu”, mina ütlen “püksid”". Aga Parasiiliga tuleb nõustuda, lolle on Eestis masendavalt palju.