5. juulil jõustuvad uued domeenireeglid, mille kohaselt muutuvad .ee domeenid kõigile soovijatele kättesaadavaks. Tõsi, üsna soolase tasu eest. Sama puudutab ka eraisikutele mõeldud .pri.ee domeene, mille kohta on hakatud avaldama teravat kriitikat ning mille vastu on juba korraldatud pikett ja petitsioon.
Piketeerijate kolmest põhiargumendist (Eesti internet muutub ärakolivate või -kaduvate domeenide võrra vaesemaks; tasuta isiklik domeeninimi soodustab veebilehtede loomise oskuste teket; eradomeenid ei konkureeri .ee tippdomeeniga) toetan ma kindlasti esimest ja viimast. Teine väide aga tundub mulle üsna otsitud olema. Oma veebilehti võib igaüks südamerahuga treida mistahes aadressil; minunimi.pri.ee ei ole millegi poolest parem kui minunimi.edicypages.com või minunimi.majutuspakkuja.ee või minunimi.tk.
Aga miks mitte hoopis eesnimi.perenimi.eesti.ee või isikukood.eesti.ee või mõlemad (üksteise aliastena, täpselt samuti, nagu meiliaadressid eesnimi.perenimi@eesti.ee ja isikukood@eesti.ee)? Ma ei näe ühtki reaalset põhjust, miks eesti.ee domeeni omanik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) ei võiks seda teha ning ma olen täiesti veendunud, et Eestis leidub registripidajaid, kes oleksid nii valmis kui võimelised vajaliku infrastruktuuri pro bono püsti panema ja käigus hoidma. Ning erinevalt kukimuki.pri.ee tüüpi aadressidest oleksid eesti.ee aadressid ka reaalselt leitavad.
Tegelikult on küsimus selles, kellele on kasulik, et e-Eestis läheksid asjad just selles suunas, kuhu Eesti Interneti SA neid praegu lükata püüab.
P.S. mulle isiklikult ei kuulu ega ole kunagi kuulunud ühtki .ee ega .pri.ee domeeni. Ma kuulun kahte .ee domeeni kasutavasse mittetulundusühingusse ning ühte .ee domeeni kasutavasse mitteformaalsesse ühendusse. Mulle kuulub üks (seni veel) .ee domeeni kasutav osaühing.
Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja poliitikakujundamise- ja õigusosakond avaldas sisukate lühikommentaaridega varustatud ülevaateartikli “Ettevõtjaile olulisemaid muudatusi õigusaktides 2010 algusest“.
Kui keegi soovib artiklis mainitud seaduseid lugeda koos sisukordadega või tutvuda muudatustega muutunud akti kontekstis, mitte eraldi aktis, tuleb appi wLex.
Koja spetsialistide kommentaare ning viiteid rakendusaktidele lugege algallikast 
TÄIENDATUD 2009-12-28 20:49: Probleem oli selles, et EL teenuste direktiivi rakendamise seadusega muudeti MOS veel jõustumata redaktsiooni, kuid see jäi mul kahe silma vahele — PPM.
Elektroonilise Riigi Teataja otsingumootor ei taga seaduste kehtivate terviktekstide leidmist.
wLex (Twitter: @seadused) teavitas täna 11 värske seaduse jõustumisest. “Põhisüüdlane” oli seekord tänavu 10. detsembril vastu võetud Euroopa Liidu teenuste direktiivi rakendamise seadus, mille 5. peatükk näeb ette rea olemasolevate seaduste muutmise. Muudetavate seaduste hulgas oli ka Masina ohutuse seadus (MOS), aga selle uue redaktsiooni jõustumisest wLex millegipärast vaikis.
Asja lähemalt uurides selgus, et ka elektrooniline Riigi Teataja (eRT), kust wLex seaduste kohta infot ammutab, ei paista MOS uuest redaktsioonist mitte midagi teadvat. eRT tervikteksti otsing “masina ohutuse seadus” — ja sellest tulenevalt ka wLex vastav otsing — annab vastuseks akti nr 12991147, mille “kanooniline” viide on “RT I 2002, 99, 580; 2008, 30, 191″. Samas räägib EL teenuste direktiivi rakendamise seaduse § 31 muudatusest hoopis masina ohutuse seaduses (RT I 2009, 3, 13; 57, 381), mis kannab eRT baasis numbrit 13111092.
eRT tegijaid olen asjast teavitanud. Loodan nende kommentaari võimalikult varsti selle postituse all näha.
Põhjalikult uuenenud wLex teavitab nüüd seaduste uuenemisest ka Twitteris.
Lisaks sellele on uues wLex-is nüüd senisest veel lihtsam otsing, paremad võimalused seadustele viitamiseks, oluliselt täiustatud redaktsioonivõrdleja ning “värskete” (äsja jõustunud) ja “vanade” (lähiajal muutuvate) seaduste kataloogid.
Muide, wLex-il ei ole oma andmebaasi. Kõik seal näidatavad aktid tõmmatakse reaalajas otse elektroonilisest Riigi Teatajast. Nii et kui Sa sealt gravitatsiooniseadust ei leia, pöördu Riigi Teataja või Riigikogu poole 
. Aga mis ma ikka pikalt jahvatan, oma silm on kuningas — mine http://kasulik.info/wlex ja kae perra.
Ja veel — kui kõik senised wLexi versioonid olid kirjutatud Perlis, siis see praegune on puhas PHP5. Miks ma keelt vahetasin? Esiteks oli mul juba pikemat aega tahtmine PHP endale selgeks teha ning wLexi ümberkirjutamine tundus piisavalt hea väljakutse olema. Ja teiseks — kuigi Perl võimaldab mõnusasti koostada keerukaid regulaaravaldisi (milles tegelikult wLex-i põhiline tarkus seisnebki), on selle keele oskajaid kahjuks vähevõitu. Et PHP programmeerijaid on märksa rohkem, julgen loota, et mõni neist kunagi asja edasisel täiustamisel mulle nõu või jõuga appi tuleb.
Esimene TEDxTallinn on minevik.
Veetsin minagi oma reedese päeva KUMUs ning olen jätkuvalt arvamusel, et see aeg oli hästi kulutatud. Aitäh esinejatele ning surematu au ja kuulsus korraldajatele!
Mõned mu tuttavad, kes konverentsi võrgu vahendusel jälgisid, pahandasid, et seal ei jagatud maailmarevolutsioonilise tähtsusega uut teavet. Tõsi ta on — ei jagatudki. Aga see ei olegi mu meelest TEDx-i (ega ka “suure” TED-i) eesmärk.
Mina sain sealt inspiratsiooni, kuulates-vaadates väga erinevate elualade inimesi rääkimas sellest, kuidas nad on ära teinud asju, mille ärategemist neid ümbritsevad inimesed (ja mõnikord ka nad ise) esialgu võimalikuks pole pidanud.
Vahet pole, kas jutt käib sellest, kuidas sisuliselt ilma rahata lava pöörlema panna või kuidas oma peas möllavad mustmiljon ideed tegudeks teha või kuidas pärast pooltteist kuud teispoolsusest tagasi tulla. TEDsterid räägivad Oma Lugusid. Ja igas sellises loos on midagi, mis kedagi kuidagi puudutab, tiivustab või kaasa ja edasi mõtlema ärgitab.
Ja veel üks asi. TEDxTallinn oli järjekordne tõestus kogukondliku tegutsemise võimalikkusest ja võimekusest. Suuri asju saab teha ka ilma otsest majanduslikku kasu taotlemata.