Neli nädalat. 19 portaali. Üks tuleproov.
Kui ettevõtete oma kodulehtedel olevaid töökuulutusi mitte arvestada, on tänases Eesti internetis 14 töövahenduskeskkonda, mille võib tinglikult jagada tööportaalideks ja personaliotsingufirmade lehtedeks. Lisaks neile vaatasin põhjalikumalt üle ka viis rajatagust töövahenduslehte.
Kiitus ja kirumine
Eesti portaalidest väärivad tööotsija reaalset tähelepanu vaid CV-Online, CV Keskus ja teatavate mööndustega ka EkspressJob. Need kolm sisaldavad minu hinnangul vähemalt 90% kõigist tööpakkumistest, mida Eestis üldse täna interneti vahendusel leida võib. Ja kuigi nii umbes viiendik kuni veerand kuulutustest on üles riputatud rohkem kui ühte portaali, tuleb tervikliku turuülevaate saamiseks siiski silm peal hoida vähemalt kahel esimesena mainitul. EkspressJob-is on teiste portaalidega kattuvate kuulutuste osakaal suurim, kuid sealne kasutajaliides on piisavalt mugav, et uutele kuulutustele perioodiliselt pilk peale visata.
Ülejäänud kohalikud portaalid — CVOK, CVshop, FirstJob.ee, Hyppelaud.ee, Karjääriabi, Töö24 ja Vakants.ee — on tööotsijale puhtakujuline ajaraisk. Tõsi, mõned neist on isegi nii halvad, et võivad väärida külastamist õppeotstarbel. Minu arvates on mõttetute kah-kuidagi tööportaalide võrgus hoidmine vastutustundetu, et mitte öelda kriminaalne tegevus: inimesed, kes neid tööd leida lootes külastama satuvad ja kasutama jäävad, on ilmselgelt niigi teistest vähem informeeritud (sest muidu nad läheksid ju mujale) ning kuna neist kontoritest pole mõistlikke tööpakkumisi võimalik leida, aitab nende portaalide olemasolu kaasa pikaajalise töötuse kasvule.
Personaliotsingufirmade lehed jäävad portaalidena suurtele selgelt alla. Külastamist võiks ehk väärida Talentori JobGo, aga seda pigem siiski juhul, kui inimesel on huvi leida tööd väljaspool Eestit. Fontese Talendipank ja Ariko Reservi Job.ee on üsna tühjad ja koledad. Et valdav enamus otsingufirmade korraldatavate konkursside kuulutustest on leitav ka juhtivaist portaalidest, pole ilmselt erilist mõtet oma CV-sid otsingufirmade keskkondades koostama hakata. Minul isiklikult on küll Fontesega vanast ajast mingeid meeldivaid kogemusi olnud — nad on aeg-ajalt mulle saatnud teavet konkurssidest, kuhu nad mind meelsasti kandideerimas näinuksid — kuid mul pole tegelikult õrna aimugi sellest, millised neist vahendusfirmadest täna tegelikult oma baasidesse kantud CV-de vastu põhjalikumat huvi tunnevad ja millised mitte.
Eesti Töötukassa on hoopis omaette loom. Teoreetiliselt võiks sealtkaudu saadaval olla praktiliselt kõik töökohad, mida Eestis üldse pakutakse — aga millegipärast on neil kuulutusi vähem kui kummalgi suurimaist eraportaalidest. Ja needki on saadaval vaid allalaetava Exceli tabelina. Eesti pidi mingite juttude järgi kõva e-riik olema, aga Töötukassa on selles osas küll väga nutuses seisus.
Piiritagustest lahendustest väärib mu meelest kindlasti kasutamist LinkedIn. Tõsi, Eesti tööpakkumisi seal praktiliselt ei ole, kuid Eestist pärit kasutajaid on 17 000, kelle hulgas on päris kindlasti mitmete Eesti ettevõtete personalijuhte ja -spetsialiste. Ning et LinkedIn ei ole ainult tööportaal, vaid (ennekõike) professionaalide sotsiaalvõrgustik, annab see nii tööotsijaile kui -pakkujatele suurepärase võimaluse üksteise tausta uurimiseks või usaldusväärsete soovituste hankimiseks.
EURES-es on palju pakkumisi, aga uskumatult halb otsingusüsteem. XING-is on suhteliselt vähe pakkumisi (kui sa just Saksa- või Prantsusmaal töötamisest ei unista). Monster on suur ja rahvusvaheline, aga Eestisse pole nad omadega veel jõudnud, ning Taleo pole portaal, vaid portaaliplatvorm.
Mõtteterad
Töösuhted on sotsiaalsete suhete alaliik. Töövahendajad, kes sellega ei arvesta, tõenäoliselt kaua ei ela (kuigi see sõltub muidugi ka sellest, kui palju “vana kooli” rasva nad on jõudnud oma naha vahele koguda). Nii nagu vanasti sai kõiki asju, sh häid töötajaid ja töökohti, ennekõike “tutvuste kaudu”, käib see samamoodi ka nüüd ja edaspidi, kus internetti ehitatud sotsiaalvõrgustikud on kogu maailma muutnud planeedisuuruseks külaks.
Andmete vaba liikumise, sh impordi ja ekspordi, võimaldamine ei ole triviaalne ülesanne, aga varem või hiljem teeb keegi selle ära ning võtab nii tööportaalidelt “andmebaasi eksklusiivsuse” konkurentsieelise, sundides neid pingutama selle nimel, et olemasolevat — ja põhimõtteliselt kõigile kättesaadavat — infot efektiivsemalt analüüsida ja paremini esitada. Kas see “keegi” on mõni tänastest tegijatest või hoopis uus tulija, ma ei tea.
Kuigi valdav enamus inimestest ei ole valmis koos töökohaga ka elukohta vahetama, ulatub (vähemalt Euroopa Liidus, aga tippspetsialistide ja -juhtide osas kogu maailmas) tööturg üle riigipiiride. Ettevõtja, kes suudab püsti panna tõeliselt globaalse e-töövahenduskeskkonna, saab tõenäoliselt väga kiiresti väga rikkaks ja väga kuulsaks. Aga see on ka väga mitme muutujaga ülesanne.
Igatahes — kui kellelgi peaks tekkima mõte uut tööportaali ehitama või vana uueks looma hakata, siis võib minuga julgesti ühendust võtta. Kui ma just vahepeal endale uut täiskoormusega tööd leidnud ei ole.
Elas kord üks tuleproov, see tuleproov sai läbi 
