Uus wLex: parem (kui) Riigi Teataja

Põhjalikult uuenenud wLex teavitab nüüd seaduste uuenemisest ka Twitteris.

Lisaks sellele on uues wLex-is nüüd senisest veel lihtsam otsing, paremad võimalused seadustele viitamiseks, oluliselt täiustatud redaktsioonivõrdleja ning “värskete” (äsja jõustunud) ja “vanade” (lähiajal muutuvate) seaduste kataloogid.

Muide, wLex-il ei ole oma andmebaasi. Kõik seal näidatavad aktid tõmmatakse reaalajas otse elektroonilisest Riigi Teatajast. Nii et kui Sa sealt gravitatsiooniseadust ei leia, pöördu Riigi Teataja või Riigikogu poole ;) . Aga mis ma ikka pikalt jahvatan, oma silm on kuningas — mine http://kasulik.info/wlex ja kae perra.

Ja veel — kui kõik senised wLexi versioonid olid kirjutatud Perlis, siis see praegune on puhas PHP5. Miks ma keelt vahetasin? Esiteks oli mul juba pikemat aega tahtmine PHP endale selgeks teha ning wLexi ümberkirjutamine tundus piisavalt hea väljakutse olema. Ja teiseks — kuigi Perl võimaldab mõnusasti koostada keerukaid regulaaravaldisi (milles tegelikult wLex-i põhiline tarkus seisnebki), on selle keele oskajaid kahjuks vähevõitu. Et PHP programmeerijaid on märksa rohkem, julgen loota, et mõni neist kunagi asja edasisel täiustamisel mulle nõu või jõuga appi tuleb.

TEDxTallinn

Esimene TEDxTallinn on minevik.

Veetsin minagi oma reedese päeva KUMUs ning olen jätkuvalt arvamusel, et see aeg oli hästi kulutatud. Aitäh esinejatele ning surematu au ja kuulsus korraldajatele!

Mõned mu tuttavad, kes konverentsi võrgu vahendusel jälgisid, pahandasid, et seal ei jagatud maailmarevolutsioonilise tähtsusega uut teavet. Tõsi ta on — ei jagatudki. Aga see ei olegi mu meelest TEDx-i (ega ka “suure” TED-i) eesmärk.

Mina sain sealt inspiratsiooni, kuulates-vaadates väga erinevate elualade inimesi rääkimas sellest, kuidas nad on ära teinud asju, mille ärategemist neid ümbritsevad inimesed (ja mõnikord ka nad ise) esialgu võimalikuks pole pidanud.

Vahet pole, kas jutt käib sellest, kuidas sisuliselt ilma rahata lava pöörlema panna või kuidas oma peas möllavad mustmiljon ideed tegudeks teha või kuidas pärast pooltteist kuud teispoolsusest tagasi tulla. TEDsterid räägivad Oma Lugusid. Ja igas sellises loos on midagi, mis kedagi kuidagi puudutab, tiivustab või kaasa ja edasi mõtlema ärgitab.

Ja veel üks asi. TEDxTallinn oli järjekordne tõestus kogukondliku tegutsemise võimalikkusest ja võimekusest. Suuri asju saab teha ka ilma otsest majanduslikku kasu taotlemata.

Tööportaalide tuleproov: kokkuvõte

Neli nädalat. 19 portaali. Üks tuleproov.

Kui ettevõtete oma kodulehtedel olevaid töökuulutusi mitte arvestada, on tänases Eesti internetis 14 töövahenduskeskkonda, mille võib tinglikult jagada tööportaalideks ja personaliotsingufirmade lehtedeks. Lisaks neile vaatasin põhjalikumalt üle ka viis rajatagust töövahenduslehte.

Kiitus ja kirumine

Eesti portaalidest väärivad tööotsija reaalset tähelepanu vaid CV-Online, CV Keskus ja teatavate mööndustega ka EkspressJob. Need kolm sisaldavad minu hinnangul vähemalt 90% kõigist tööpakkumistest, mida Eestis üldse täna interneti vahendusel leida võib. Ja kuigi nii umbes viiendik kuni veerand kuulutustest on üles riputatud rohkem kui ühte portaali, tuleb tervikliku turuülevaate saamiseks siiski silm peal hoida vähemalt kahel esimesena mainitul. EkspressJob-is on teiste portaalidega kattuvate kuulutuste osakaal suurim, kuid sealne kasutajaliides on piisavalt mugav, et uutele kuulutustele perioodiliselt pilk peale visata.

Ülejäänud kohalikud portaalid — CVOK, CVshop, FirstJob.ee, Hyppelaud.ee, Karjääriabi, Töö24 ja Vakants.ee — on tööotsijale puhtakujuline ajaraisk. Tõsi, mõned neist on isegi nii halvad, et võivad väärida külastamist õppeotstarbel. Minu arvates on mõttetute kah-kuidagi tööportaalide võrgus hoidmine vastutustundetu, et mitte öelda kriminaalne tegevus: inimesed, kes neid tööd leida lootes külastama satuvad ja kasutama jäävad, on ilmselgelt niigi teistest vähem informeeritud (sest muidu nad läheksid ju mujale) ning kuna neist kontoritest pole mõistlikke tööpakkumisi võimalik leida, aitab nende portaalide olemasolu kaasa pikaajalise töötuse kasvule.

Personaliotsingufirmade lehed jäävad portaalidena suurtele selgelt alla. Külastamist võiks ehk väärida Talentori JobGo, aga seda pigem siiski juhul, kui inimesel on huvi leida tööd väljaspool Eestit. Fontese Talendipank ja Ariko Reservi Job.ee on üsna tühjad ja koledad. Et valdav enamus otsingufirmade korraldatavate konkursside kuulutustest on leitav ka juhtivaist portaalidest, pole ilmselt erilist mõtet oma CV-sid otsingufirmade keskkondades koostama hakata. Minul isiklikult on küll Fontesega vanast ajast mingeid meeldivaid kogemusi olnud — nad on aeg-ajalt mulle saatnud teavet konkurssidest, kuhu nad mind meelsasti kandideerimas näinuksid — kuid mul pole tegelikult õrna aimugi sellest, millised neist vahendusfirmadest täna tegelikult oma baasidesse kantud CV-de vastu põhjalikumat huvi tunnevad ja millised mitte.

Eesti Töötukassa on hoopis omaette loom. Teoreetiliselt võiks sealtkaudu saadaval olla praktiliselt kõik töökohad, mida Eestis üldse pakutakse — aga millegipärast on neil kuulutusi vähem kui kummalgi suurimaist eraportaalidest. Ja needki on saadaval vaid allalaetava Exceli tabelina. Eesti pidi mingite juttude järgi kõva e-riik olema, aga Töötukassa on selles osas küll väga nutuses seisus.

Piiritagustest lahendustest väärib mu meelest kindlasti kasutamist LinkedIn. Tõsi, Eesti tööpakkumisi seal praktiliselt ei ole, kuid Eestist pärit kasutajaid on 17 000, kelle hulgas on päris kindlasti mitmete Eesti ettevõtete personalijuhte ja -spetsialiste. Ning et LinkedIn ei ole ainult tööportaal, vaid (ennekõike) professionaalide sotsiaalvõrgustik, annab see nii tööotsijaile kui -pakkujatele suurepärase võimaluse üksteise tausta uurimiseks või usaldusväärsete soovituste hankimiseks.

EURES-es on palju pakkumisi, aga uskumatult halb otsingusüsteem. XING-is on suhteliselt vähe pakkumisi (kui sa just Saksa- või Prantsusmaal töötamisest ei unista). Monster on suur ja rahvusvaheline, aga Eestisse pole nad omadega veel jõudnud, ning Taleo pole portaal, vaid portaaliplatvorm.

Mõtteterad

Töösuhted on sotsiaalsete suhete alaliik. Töövahendajad, kes sellega ei arvesta, tõenäoliselt kaua ei ela (kuigi see sõltub muidugi ka sellest, kui palju “vana kooli” rasva nad on jõudnud oma naha vahele koguda). Nii nagu vanasti sai kõiki asju, sh häid töötajaid ja töökohti, ennekõike “tutvuste kaudu”, käib see samamoodi ka nüüd ja edaspidi, kus internetti ehitatud sotsiaalvõrgustikud on kogu maailma muutnud planeedisuuruseks külaks.

Andmete vaba liikumise, sh impordi ja ekspordi, võimaldamine ei ole triviaalne ülesanne, aga varem või hiljem teeb keegi selle ära ning võtab nii tööportaalidelt “andmebaasi eksklusiivsuse” konkurentsieelise, sundides neid pingutama selle nimel, et olemasolevat — ja põhimõtteliselt kõigile kättesaadavat — infot efektiivsemalt analüüsida ja paremini esitada. Kas see “keegi” on mõni tänastest tegijatest või hoopis uus tulija, ma ei tea.

Kuigi valdav enamus inimestest ei ole valmis koos töökohaga ka elukohta vahetama, ulatub (vähemalt Euroopa Liidus, aga tippspetsialistide ja -juhtide osas kogu maailmas) tööturg üle riigipiiride. Ettevõtja, kes suudab püsti panna tõeliselt globaalse e-töövahenduskeskkonna, saab tõenäoliselt väga kiiresti väga rikkaks ja väga kuulsaks. Aga see on ka väga mitme muutujaga ülesanne.

Igatahes — kui kellelgi peaks tekkima mõte uut tööportaali ehitama või vana uueks looma hakata, siis võib minuga julgesti ühendust võtta. Kui ma just vahepeal endale uut täiskoormusega tööd leidnud ei ole.

Elas kord üks tuleproov, see tuleproov sai läbi :)

Tööportaalide tuleproov: Taleo

Taleo (www.taleo.com) ei ole tööportaal, vaid SaaS platvorm tööportaalide ehitamiseks. Taleol on üle maailma rohkem kui 4200 klienti, sealhulgas näiteks Nokia, kelle näitel see arvustus tehtud saabki. Muide, Taleo jaoks algavad keskmise suurusega ettevõtted 5000 töötajast; kõik, mis alla selle, on väikesed :)

nokia.taleo.net

Jõudes lehele nokia.taleo.net, tuleb töölepürgijal valida “Career section” (ülejäänud lingid viivad parooliga kaitstud lehtedele, mis on ilmselt mõeldud kasutamiseks Nokia personaliosakonna inimestele).

Ekraanile ilmuval lehel domineerib otsinguvorm, mille all on kuvatud kümme tähestiku järjekorras esimest tööpakkumist nimekirjast, mis hetkel sisaldab 441 kirjet. Kusagil mujal mõnd töökuulutust lugema juhtunud tegelane saab kohe sisestada tööpakkumise numbri või mõned võtmesõnad, muidu huvilised võivad valida üks kuni kolm töövaldkonda, asukohta ja Nokia allüksust.

Klõps nupule “Search for Jobs” filtreerib tööpakkumiste nimekirja vastavalt sisestatud otsingukriteeriumidele. Millegipärast ei paista korralikult toimivat Enteri vajutamine töönumbri või võtmesõnade sisestamise järel, aga siin võib muidugi osa süüd olla minu kasutataval tarkvaral (Chrome+Linux). Soovi korral võib kasutada ka keerulisemat otsingut, mille puhul on võimalik tööpakkumisi täiendavalt filtreerida postitamise kuupäeva, positsiooni taseme, töösuhte tüübi, nõutava haridustaseme ja tööreiside osakaalu alusel.

Otsinguist on võimalik moodustada RSS-uudisevoogusid, mida Taleo lubab kasutajal mõnusasti ka oma Facebooki kontoga siduda. Samuti võib otsingu salvestada, mis aga eeldab kasutajakonto omamist ja süsteemi sisselogimist.

Kasutajakonto loomine on lihtne. Kõigepealt tuleb nõustuda privaatsuslepingu tingimustega ning seejärel valida kasutajanimi ja parool (meiliaadress ei ole nõutav).

Nüüd saab kasutaja soovi korral luua endale isikliku profiili. Selleks on vaja esmalt valida vähemalt üks töövaldkond ja asukoht (mis võib olla ka “Global/Location Negotiable”) ning soovi korral näidata ära ka kandidaadile meelepärased Nokia allüksused. Seejärel pakub Taleo võimaluse laadida üles oma olemasolev CV, millest süsteem üritab asjassepuutuva info välja imeda ja andmebaasi paigutada. Eestikeelse CV-ga pole ka siin suurt midagi peale hakata, aga näiteks LinkedIn-ist pärit ingliskeelne PDF töötab nagu miki. Kui sobilikku CV faili ei ole käepärast, saab vajalikud andmed hiljem käsitsi sisestada.

Järgnevalt võib kasutaja määrata, kas ta soovib saada tema profiilile vastavad uued tööpakkumised oma meiliaadressile (mis peab selleks mõistagi sisestatud olema) ning valida rea lisatingimusi — haridustase, töösuhte tüüp, positsiooni tase ja tööreiside maksimaalne osakaal tööajas. Seejärel tuleb sisestada oma kontaktandmed ning töökogemust ja haridust puudutav info (mis, juhul, kui CV importimine õnnestus, on juba eeltäidetud) ning CV tekstiversioon. Soovi korral võib üles laadida veel täiendavaid dokumente.

Profiil olemas, avaneb kasutajal võimalus ühe hiireklõpsuga kuvada vaid need tööpakkumised, mis vastavad tema profiilile. Ülimugav!

Huvipakkuvad tööd võib salvestada oma “ostukorvi” või kohe kandideerida.

Kokkuvõte

Nagu juba öeldud, ei ole Taleo tööportaal, vaid tööportaalide ehitamise platvorm. Sellest tuleneb ka üks oluline erinevus näiteks Monsteriga võrreldes, kus kasutaja profiil rändas temaga kaasa ühest veebisaidist teise. Taleo puhul ei teki kasutajal (õigus)suhet mitte Taleo endaga, vaid iga konkreetse Taleo teenuseid pruukiva tööandjaga eraldi, ning seepärast ei ole oma profiiliandmed erinevate tööandjate juures taaskasutatavad.

Tööotsija jaoks on Taleo juures tõeliselt meeldivad omadused nii toimiv CV andmete importimine kui ka võimalus kiiresti üles leida just tema profiilile vastavad tööpakkumised.

Taleo kasutajaliides ei ole võib-olla just kõige elegantsem (ilu on vaataja silmades), aga oluline funktsionaalsus on paigas ja töötab. Ning olgem ausad, enamik tööotsijaist tahab võimalikult kiiresti leida sobiv töökoht ning seejärel tööportaalid — olgu nende kasutajaliides nii kaunis ja ergonoomiline kui tahes — võimalikult pikaks ajaks unustada.

Vt ka: Tööportaalide tuleproov

Tööportaalide tuleproov: Monster

Monster (www.monster.com) on maailma suurim töövahenduskeskkond, mis sisaldab üle miljoni tööpakkumise ning rohkem kui 150 miljonit CV-d.

monster.com

Monster koosneb rohkem kui 70-st veebisaidist, mis kasutavad [vähemalt enamasti ja vähemalt osaliselt] ühist andmebaasi. Sellise “spagettimonstrumi” täielik läbikammimine võiks mind ilmselt aastavahetuseni tegevuses hoida, aga leiba see lauale ei too ning arvata võib, et mu eestikeelne lugejaskond ilmselt eriti ei oota põhjalikku ülevaadet näiteks India juurtega ameeriklastele mõeldud veebisaidi võimalustest.

Kahjuks (või kohalike konkurentide õnneks?) ei ole Monster oma kombitsaid veel Eestisse ajanud, küll aga on nad oma lokaliseeritud lehtedega esindatud suuremates Euroopa riikides, Venemaal, Hiinas, Indias, Kagu-Aasias, Lähis-Idas ning USA-s, Kanadas ja Mehhikos.

Tööpakkumiste otsinguks on Monsteril pakkuda laias laastus kaks võimalust — kas www.jobs.com või www.monster.com (või selle lokaliseeritud versioonide) kaudu.

jobs.com

Jobs.com on rahvusvaheline tööotsinguleht, mille kaudu on leitavad kõik Monsteri baasis olevad kuulutused. Esilehelt on ühe klõpsu kaugusel populaarseimad asukohad (USA piirkonnad, osariigid, suurlinnad, muu maailma piirkonnad ja riigid) ning enimpakutavad tööde kategooriad (valdkonnad ja alamvaldkonnad). Edasi on võimalik iga otsingut veel võtmesõnade abil kitsendada.

Mis teeb Jobs.com otsingusüsteemi eriti vahvaks, on see, et otsingusõnad võib kirjutada otse URL-i sisse jobs.com ette, kusjuures kui tegemist on süsteemile teadaoleva asukoha või tööandjaga, on tulemuseks asjakohane “miniportaal”. Nii on näiteks Soome tööandjate pakkumised leitavad aadressilt finland.jobs.com ja Google’i töökohad aadressilt google.jobs.com. Raketiteadlased võivad uusi karjäärivõimalusi otsida lehelt rocket.science.jobs.com. Päriselt ka :)

jobsearch.monster.com

Monster.com (ja selle lokaliseeritud versioonid) pakuvad peenemaid otsinguvõimalusi. Kuulutusi lehitsedes võib neid filtreerida nii asukohtade, ettevõtete tegevusvaldkondade, töövaldkondade, sisestamise kuupäevade, karjääritasemete, nõutava töökogemuse, nõutava hariduse kui töösuhte tüübi alusel. Kahjuks piirduvad asukohariigi pakutavad valikud vastava lehe “teeninduspiirkonnaga” (monster.com – USA, monster.fi – Soome jne) ning igast filtrikategooriast on võimalik korraga valida samuti vaid üksainus väärtus. Inimesele, kes on valmis töötama näiteks nii Saksamaal, Austrias kui Šveitsis ning nii arvutiriistvara kui arvutitarkvara alal, teeb see elu muidugi natuke keerulisemaks, kuid olgem realistid — valdav enamus maailma inimestest eelistab töökohti vahetada sagedamini kui elukohti.

Lisaks filtreerimisele võimaldab Monster töökuulutusi ka otsida. Saadaval on “tavaline otsing” ja “PowerSearch”; mõlema puhul on omakorda võimalik kasutada nii tavalist kui laiendatud versiooni.

Otsingud on salvestatavad, aga see eeldab sisselogimist, mis omakorda eeldab kasutajaks registreerumist. Teeme ära :)

Meiliaadress, parool, eesnimi, perenimi, asukoht, postiindeks, riik, olek (aktiivne tööotsija / avatud uutele võimalustele / kaalun karjäärivahetust), haridustase. Nõustun tingimustega. Liitun.

Milliseid e-kirju tahan Monsterilt saada? Sobivad tööpakkumised – jah, uudiskirjad – ei. Milliste kogukondadega soovin liituda? Jätame vahele. Edasi.

Kas tahan, et professionaalne autor kirjutaks mu CV valmis? Tänan, ei.

Olengi sisse logitud. Nüüd võin asuda oma profiili täitma ja CV-sid sisestama. Profiil on jagatud viide blokki — isiku- ja kontaktandmed, üldinfo, töökogemus, haridus ja sertifikaadid, karjäärieesmärgid. Kasutajaliides on puhas ja korralik ning põhjalik abiinfo on igal sammul kergesti kätte saadav. Tundub, et Monsteri meeskond on kõvasti rõhku pannud tulemuse väljanägemisele ja seda nii oma kasutajaliidese kui ka kasutajate profiilide ja CV-de osas; pea kõigis alajaotistes on vaikimisi kasutusel “rich text” redaktor.

Keeleoskuste osas jooksen esimest korda vastu seina — süsteem lubab sisestada vaid viis keelt, aga mul on isegi neid keeli, milles enam-vähem normaalselt suheldud saan, kuus.

Süsteem lubab mul tekitada kuni viis erinevat CV-d, et saaksin erinevatele töökohtadele kandideerides välja tuua konkreetses kontekstis olulisima. CV-sid saab teha kolmel viisil — ehitada (profiili andmetega lähtestatud CV, mida saan käsitsi redigeerida), üles laadida (.doc, .rtf, .txt) või “lõika-ja-kleebi” meetodil mõnest muust dokumendist või veebilehelt üle tõsta.

Nii üleslaadimine kui lõikamine-kleepimine on “lollid”, st nii siseastatud andmed ei jõua profiili ega ole taaskasutatavad. Samuti on “pool-loll” ka CV ehitamine: kui ma lisan ühte CV-sse teavet oma töökogemuse või hariduse kohta, ei kajastu see mu teistes CV-des ega isegi profiilis. Samuti ei leidnud ma võimalust oma profiili värskeid täiendusi olemasolevasse CV-sse importida. Nõõõmeeeee! Küll aga on profiiliga seotud info mu keeleoskuse kohta: [ilmselt ameeriklaste tehtud] süsteem lihtsalt keeldub uskumast, et keegi võiks olla võimeline suhtlema rohkem kui viies keeles, ning kui ma muudan oma keeleoskuse kohta käivat teavet ükskõik millises oma CV-s, siis muutub see ka profiilis ja kõigis ülejäänud CV-des.

Referentsid / soovitajad tuleb endal käsitsi sisestada. LinkedIn-i taolist sotsiaalset elementi Monsterist ei leia; siin on tegemist “vana kooli” töövahenduskeskkonnaga, kus igaüks esitleb end potentsiaalsetele tööandjatele ise just nii hästi ja ilusana kui oskab.

Liikudes ühest lokaliseeritud keskkonnast teise (nt monster.com -> monster.fi) pean küll uuesti sisse logima, kuid saan selleks kasutada juba olemasolevat kasutajatunnust ja parooli ning ka mu sisestatud andmed tulevad sujuvalt üle. Ühise andmebaasi eelised on silmaga näha. Aga teisest küljest tähendab see seda, et mul ei saa baasis samaaegselt olla nii inglise- kui soomekeelset lühitutvustust, kui ma just ei taha tekitada endale kummaski keeles kasutamiseks eraldi kontot (mis aga tähendaks automaatselt seda, et pean kogu profiili uuesti sisestama).

Kokkuvõte

Tõeliselt rahvusvahelise töövahenduskeskkonna loomine ei ole mingil juhul käkitegu. Just nimelt selles osas on tõsiseid vajakajäämisi nii Monsteril kui ka varem vaadatud EURESel. MisMÕTTES ma ei või osata rohkem kui viit keelt? MisMÕTTES ma võin tööd otsida ainult ühes riigis korraga?

Tõsiselt häiris mind sisestatud andmete nadi taaskasutatavus ning “tarkade” impordivõimaluste puudumine. Samuti tuleks tänapäeval võimaldada inimestel lisada oma profiilidesse telefoninumbrite ja meiliaadresside kõrval ka kiirsuhtlusvahendite (Skype, Google Talk, MSN, …) ja sotsiaalvõrgustike (Twitter, Facebook, LinkedIn, …) kohta käivat teavet.

Samas tuleb müts maha võtta näiteks selle ees, et Monsteri kasutajakontod ja -profiilid ei ole seotud üksikute riikide portaalidega, ning et ma ei pidanud kordagi kiruma “lolle ameeriklasi, kes Unicode’ist mitte midagi kuulnud ei ole”.

Ilmselt pean millalgi aega leidma, et oma Monsteri profiil ikkagi täismahus ära sisestada ning end seal leiduvatest tööpakkumistest läbi närida. Kui Monster oleks Eestis “päriselt” kohal, siis tuleks seda kindlasti teha.

Vt ka: Tööportaalide tuleproov