Hispaanias on hooti hoovihma hoogusid

Õigem oleks vist öelda, et läinud nädalal oli Hispaanias hetki, kus vihma ei sadanud. Minu jaoks oli neid küll kahjuks liiga vähe.

Et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, pean alustama sellest, et mulluse hüppehooaja teises pooles hakkas tasapisi idanema idee, et tänavu võiks Eesti Langevarjuklubi hakata pakkuma AFF-koolitust, mis maakeeli tähendab võimalust kogeda vabalangemist oma esimesel langevarjuhüppel ilma kellegi külge kinni seotud olemata.

Idee elluviimiseks aga läheb vaja piisavat kogust (absoluutne miinimum on kaks, aga mida rohkem, seda uhkem) vastava pädevusega instruktoreid. Nii leitigi peotäis vabatahtlikke, rivistati nad üles ja “komandeeriti” Sevillasse tarkust taga nõudma.

Tarkust tuli ja mitte vähe. Sissejuhatuseks pealt kahesaja lehekülje jagu kodulugemist ning seejärel koolitas ja testis Marcus Laser, Instructors Academy instruktor, meid kuuel päeval järjest hommikust õhtuni.

Ainus asi, mida ei tulnud, oli ilm. Pühapäeval saime ühe soojendushüppe, neljapäev oli hüpatav ja laupäeva pärastlõunal said mõned veel oma viimaseid kontrollhüppeid teha. Kokkuvõttes on Eesti Langevarjuklubis nüüd kolm AFF-pädevusega instruktorit.

Mina nende kolme hulka ei kuulu. Kolmapäeval külmetasin end ära, neljapäeva esimesel harjutushüppel läks tatt kõrva ja teisel hüppel oli vabalangemine niisugune piin, et sooritus läks väga pehmelt väljendudes täiega persse. Jätkamine oleks olnud kui mitte suisa ohtlik, siis mõttetu igatahes.

Niisiis olen ma nüüd teoorias tugev, aga enne päris algajatega üles ei lähe, kui lennuoskused Marcusele või mõnele teisele AFF instruktorite eksamineerijale ette saan näidatud.

Online privacy? Forget it!

Let me start from a bold prediction and a daring statement.

The prediction is that in 2020, online privacy will be more or less in the same place where digital copyright is today: there will be a growing majority of people who knowingly violate the respective laws on the grounds that the legal system has remained inert while the real life has moved on.

The statement is that privacy laws and copyright laws have nearly nothing to do with the interests of their alleged subjects — the individuals and authors, respectively. Instead, they serve the interests of the “big guys” in each scene. In case of copyright, this means the “copyright industries” — record labels, movie studios, “old school” software companies, publishing houses, etc. In case of privacy, this means the institutions who are the biggest processors of personal information today — national, state, and local governments as well as banks, insurance companies, telecoms and utilities.

The laws in both of these areas stem from societies where there were clear natural borders between authors/publishers/performers and audience/customers/”pirates”, as well as between processors and subjects of personal data. While it has been possible for private individuals to reproduce various works for their personal use, mass distribution was limited to a select few due to its capital-intensity. The same applies to processing of personal information — “normal people” just didn’t have the means to build a database containing information about more people than, say, their high school classmates.

Broadband internet, file sharing, cloud computing, and social networks have changed the game by enabling just about anybody to do things that only governments, corporations, and very few rich and motivated individuals could afford to do do a mere two decades ago. But the regulators have failed to update copyright and privacy laws so that they would reflect the new status quo.

The question is “why?”.

One possible reason is the ever-increasing inertia of the legal system. Individual countries have less and less room to decide what kind of laws to introduce. Members of the European Union have to follow the EU directives which cover both copyright and privacy. But there’s more — various multilateral, or, occasionally, bilateral, international agreements are in place that no single country can simply toss aside and still hope to be considered a “civilised” member of the international communities.

Another possibility is that those entities who have enjoyed the natural near-monopolies in the past actively use their accumulated wealth and power to lobby the legislators into introducing laws that would keep the rules of the game from changing as long as possible.

But most probably, the real reason is a combination of these factors, and possibly a few others as well. Clearly, our legal systems’ failure to adapt to the changing reality is not in the best interests of individuals, small enterprises, and the society as a whole.

The old power centres are dissolving. If anyone can publish and republish, no publisher can extort more than reasonable money out of the audience. If anyone can gather, analyse, share, and remix everybody else’s electronic traces, then it would be much harder for anybody to blackmail anyone, or set up some kind of a police state.

Sure, there will be people who use others’ works without compensating the authors or contributing back to the commons pool. Sure, there will be people who try to thrive on the “juicy” details of the lives of some high-profile individuals.

But I don’t think we should punish the entire society for the acts of a few ill-minded individuals — and certainly not in a way that perpetualises the establishment.

Kaubanduskoda ettevõtjaile: olulisemad muudatused õigusaktides

Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja poliitikakujundamise- ja õigusosakond avaldas sisukate lühikommentaaridega varustatud ülevaateartikli “Ettevõtjaile olulisemaid muudatusi õigusaktides 2010 algusest“.

Kui keegi soovib artiklis mainitud seaduseid lugeda koos sisukordadega või tutvuda muudatustega muutunud akti kontekstis, mitte eraldi aktis, tuleb appi wLex.

Koja spetsialistide kommentaare ning viiteid rakendusaktidele lugege algallikast :)

Head uut aastat!

Aasta tagasi panin (juba viiendat korda) kirja oma uusaastasoovid, et hiljem oleks hea vaadata, kuidas läinud on. Soovisin:

  • pere- ja kodurindel:
    • et kogu pere oleks terve ja rõõmus ning et teeksime kõik koos palju vahvaid asju — käisime ära Mauritiusel ja Montenegros ja Rootsis ja Parasummeril ja surnud hiinlaste näitusel ja mõned korrad kinos ja mitu korda loomaaias; Mauritiusel jooksis Peeter Karl peaga läbi ukseklaasi (aga lapiti kokku ja oli varsti jälle rõõmus) ja meie poisiga põdesime läbi seagripi (tõenäoliselt, sest ühel lapsel, kes sai oma tõve ilmselt Peeter Karli käest, see ka ametlikult diagnoositi) ja poiss põdes koos kogu oma lasteaiarühmaga läbi tuulerõuged;
    • et maja valmis saaks — arhitektuuriline projekt on olemas, detailplaneering kohe-kohe kehtestamisel, vanad hooned ja üleliigne ning peamiselt isehakanud haljastus likvideeritud, eriosade projektid saame ka korraldatud, aga enne päris ehitustööde juurde asumist tuleb veel mõned “pisiasjad” korda ajada, näiteks pangas ära käia;
  • töörindel:
    • et saaksin tulemuslikult tegeleda huvitavate ja oluliste asjadega — huvitavat ja olulist oli omajagu, tulemused aga jäid (osaliselt ka minust mittesõltuvail põhjustel) kesisteks;
    • et oskaksin oma lahinguid paremini valida ning naasta väljavalitud lahinguist kilbiga, mitte kilbil — nagu teada, ei õnnestunud mul pärast SDP tiimi laialisaatmist Skype’i sees uut püsivat rolli leida, nii et sellega läks nagu läks;
  • kooli-, langevarju- ja muudel rinnetel:
    • kaitsta õigusteaduste magistrikraad — tehtud, ning sellega seoses on minu akadeemilises karjääris alanud kindlaksmääramata pikkusega paus;
    • saavutada koos tiimiga tulemusi, millega ise rahule võime jääda — Whadever’i keskmine punktisumma jäi küll seatud eesmärgist allapoole, kuid mina ületasin oma isikliku eesmärgi (mitte kaotada võistlustel rohkem kui kaks punkti) kahe punktiga ning suutsin teist aastat järjest hüpata rohkem, kui kahel eelmisel aastal kokku, nii et ise olen rahul.

Plaaniväliselt või üle plaani sai osaletud Minu Eesti mõttetalgute korraldamises, käidud vee all (28 sukeldumist, 14h44 põhjaaega, AOWD litsents), õpitud oma mõtteid väljendama ühes uues keeles (PHP; tulemus: uus wLex) ning hakatud töötuks firmaomanikuks.

Ütleme nii, et igavusse suremise ohtu mul läinud aastal küll ei olnud. Tõsi ta on, et päris kõik ei läinud just nii, nagu ma tahtnud oleksin, aga kõige olulisemad asjad on olnud (ja on jätkuvalt) kontrolli all ning kui mu mõneti ootamatut tööturule naasmist mitte arvestada, võin julgelt öelda, et 2009 oli minu elus hea aasta. Ja mis sellesse tööturule naasmisse puutub, siis… eks hiljem selgub, mis mille jaoks hea võis olla.

2010. aastal soovin:

  • perega meie uude koju kolida (selle soovi kordamine hakkab juba vaikselt ära tüütama ning selle täitumine sõltub muude asjade hulgas ka sellest, kas mul õnnestub pankurite arvates piisavalt soliidne töökoht leida, aga ega ma enne jonni ei jäta, kui asi klaar);
  • leida endale piisavalt huvitav ja tasuv ametialase eneseteostuse koht (või kohad);
  • omandada uusi oskusi, kogemusi ja elamusi nii õhus kui vee all; ning
  • veeta piisavalt palju kvaliteetaega iseenda, oma pere ja oma sõpradega.

Kvaliteediprobleem Riigi Teatajas – siiski mitte

TÄIENDATUD 2009-12-28 20:49: Probleem oli selles, et EL teenuste direktiivi rakendamise seadusega muudeti MOS veel jõustumata redaktsiooni, kuid see jäi mul kahe silma vahele — PPM.

Elektroonilise Riigi Teataja otsingumootor ei taga seaduste kehtivate terviktekstide leidmist.

wLex (Twitter: @seadused) teavitas täna 11 värske seaduse jõustumisest. “Põhisüüdlane” oli seekord tänavu 10. detsembril vastu võetud Euroopa Liidu teenuste direktiivi rakendamise seadus, mille 5. peatükk näeb ette rea olemasolevate seaduste muutmise. Muudetavate seaduste hulgas oli ka Masina ohutuse seadus (MOS), aga selle uue redaktsiooni jõustumisest wLex millegipärast vaikis.

Asja lähemalt uurides selgus, et ka elektrooniline Riigi Teataja (eRT), kust wLex seaduste kohta infot ammutab, ei paista MOS uuest redaktsioonist mitte midagi teadvat. eRT tervikteksti otsing “masina ohutuse seadus” — ja sellest tulenevalt ka wLex vastav otsing — annab vastuseks akti nr 12991147, mille “kanooniline” viide on “RT I 2002, 99, 580; 2008, 30, 191″. Samas räägib EL teenuste direktiivi rakendamise seaduse § 31 muudatusest hoopis masina ohutuse seaduses (RT I 2009, 3, 13; 57, 381), mis kannab eRT baasis numbrit 13111092.

eRT tegijaid olen asjast teavitanud. Loodan nende kommentaari võimalikult varsti selle postituse all näha.