ACTAst, paanikata

Eesti internetiaktivistid kahtlustavad valitsust katses seada rahvusvaheliste megakorporatsioonide huve kaitstes suurde ohtu interneti tulevik, sõnavabadus, inimõigused ja nii Eesti kui Euroopa majandus. Vabariigi peaminister ütleb avalikult, et tema arvates on ACTA kasulikkuses kahtlejad seemneid söönud ja soovitab neil mütsi sisse fooliumi panna või kusagilt abi otsida.

Nii ACTA pooldajate kui vastaste argumendid tuginevad peamiselt sellele, mida nad on lepingu kohta kuulnud või lugenud; konkreetseid viiteid hüsteeriliste avalduste esitamiseni viinud lepingu ja asjassepuutuvate seaduste tekstidele tehakse kui üldse, siis üksikuid. Faktiliste küsimuste ja ratsionaalsete argumentide esitamise asemel keskendutakse vastaspoole naeruvääristamisele, kohkumata tagasi argumentum ad hominem jt demagoogiavõtete kasutamise eest.

 

Euroopa Komisjon on teinud Euroopa Liidu Nõukogule ettepaneku ACTA sõlmimiseks (eesti keeles, inglise keeles).

Ettepaneku seletuskirjas väidab Komisjon, et Euroopa Parlament võttis 24. novembril 2010 vastu ACTA-t toetava resolutsiooni. VoteWatch.eu andmetel lükkas Parlament sel päeval tagasi ACTA-ga “kinnisilmi” liitumise vastase resolutsiooni. Väide, et vihma ei sadanud, ei ole samatähenduslik väitega, et päike paistis.

Seletuskirja p 2 kohaselt on lepingu sõlmimine “kasulik ELi eksportivatele õiguste omanikele, kes [—] kannatavad praegu [—] õiguste süstemaatiliste ja laialdaste rikkumiste pärast välismaal.” Lepingu poolteks on EL ja selle liikmesriikide kõrval USA, Austraalia, Jaapan, Kanada, Lõuna-Korea, Maroko, Mehhiko, Singapur, Šveits ja Uus-Meremaa. Mina ei tea, millistes neist riikidest toimub praegu ELi eksportijate intellektuaalomandi õiguste süstemaatiline ja laialdane rikkumine.

Ettepanekus sisalduva nõukogu otsuse sissejuhatuses mainitakse Euroopa Parlamendi nõusolekut, mille avaldamisviide on Komisjoni ettepaneku eestikeelses tekstis “ELT C , , lk .”. Kui Parlamendi nõusolek puudub, siis miks tegi Komisjon selle olemasolu eeldava ettepaneku nõusoleku olemasolust hoolimata? Kui nõusolek on olemas, siis miks ei pidanud Komisjon vajalikuks või võimalikuks sellele korrektselt viidata?

 

Välisministeerium kinnitab, et Eestile on ACTA-ga liitumine kasulik, kuna see aitab paremini kaitsta Eesti autorite huve teistes riikides ning näitab, et me ei toeta intellektuaalomandi vargust ja võltsingutega kauplemist. Seejuures ei olevat meil vaja oma olemasolevaid õigusakte muuta.

Lepingu art 27 lg 2 juurde kuuluva joonealuse märkuse nr 16 kohaselt tuleb, ilma et see piiraks lepinguosalise seaduslikku õigust võtta vastu või säilitada kord, millega piiratakse internetiteenuse pakkujate vastutust või nende suhtes kohaldatavaid õiguskaitsevahendeid, tagada õiguste omanike õiguspäraste huvide kaitse. Parandage mind, kui ma eksin, kuid mina ei oska seda lauset tõlgendada muul viisil kui nii, et juhul, kui liikmesriik ei suuda (või ei taha) näidata, et õiguste omanike huvid on jätkuvalt kaitstud, ei tohi ta internetiteenuse pakkujate vastutust piirata. St Eesti võimud võivad end lähiajal leida valiku eest, kas tunnistada kehtetuks infoühiskonna teenuse seaduse paragrahvid 8-10 või veenda ACTA Komiteed selles, et õiguste omanike huvid on nende sätete jõussejäämisest hoolimata piisavalt hästi kaitstud.

 

Ma ei tea, kas keegi on Eestis läbi viinud ACTA sõlmimise või sõlmimatajätmise õiguslike, majanduslike ja poliitiliste mõjude analüüsi või mitte. Aga väited “selle lepingu sõlmimine ei muuda Eestis midagi” ja “selle lepingu sõlmimine on Eestile väga kasulik” ühes lauses ei kõla loogiliselt. Kui see midagi ei muuda, siis miks näha nii palju vaeva selle läbisurumisega? Ja kui see väärib ärategemist, siis mida see ikkagi muudab?

22 Responses to “ACTAst, paanikata”


  • Ei väsi ma ka kordamast, et Infoühsikonna teenuse seaduse §8-10 autoriõigust puudutava osaga on asjad sedapsi juba mõnda aega – täpsemalt aastast 2004, kui tootmisõnnetusena sattus Autoriõiguse seadusesse §18’1 lõige 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011005?leiaKehtiv#para25 mis ütleb kenasti, et kogu see safe harbour nali “ei laiene arvutiprogrammidele”. Ehk meil on umbes seitse aastat kopikatega olnud vastutuse piirang mis ilmselgelt nõuab teenusepakkujate poolset liikluse sisu monitoorimist/selekteerimist … (mida muideks Infoühiskonna teenuse seaduse §10 kohaselt ei tohiks teha, st teenusepakkuja ei tohi vastutuspiirangu rakendumiseks teada talletatava sisu).

    • Peeter, ütled et meil kehtib “piirang mis ilmselgelt nõuab teenusepakkujate poolset liikluse sisu monitoorimist/selekteerimist”. Millele tuginedes see kehtib? Kas siis tuleks öelda Gräzinile, Korobeinikule ja teistele, et meie privaatsus on juba praegu legaalselt olematu ja selle koha pealt pole mõtet sõna võtta?

  • Parandan Sind, sest arvan, et eksid. Eesti ei saa infoühiskonna teenuse seaduses sätestatud vastutuse piiranguid kehtetuks tunnistada, kuna need nõuded tulenevad direktiivist. Seega satuks riik vastuollu EL õigusega.

    Ja petskratile niipalju, et see kohmakas “arvutiprogramm” on välistatud ilmselt seetõttu, et arvutiprogramm pole infoühiskonna teenus. Seega ei olegi safe harbour mõeldud laienema tavamõistes “arvutiprogrammidele”.

    • Siis tuleb Euroopa Liidul hakata ACTA komiteele seletama, et vastav direktiiv tagab õiguste omajate huvide piisavalt tugeva kaitse. Tõsi, EL-i sõnal on ilmselt tiba rohkem kaalu kui väiksel Eestil, aga asja mõtet see ei muuda.

      Mis puutub arvutiprogrammi, siis see ise ei ole tõepoolest infoühiskonna teenus, kuid arvutiprogrammi edastamine arvutivõrgus (sh App Store’ist või Windows Update’i serverist õiguspärase lõppkasutajani toimetamine) on seda. Ja Petsi viidatud “tööõnnetus” välistab võimaluse, et need allalaadimised saaksid Eestis õiguspärased olla, ning on seejuures vastuolus EL asjassepuutuvate õigusnormidega.

    • Olles tööõnnetuse sünni juures viibinud võin öelda, et tegemist oli lihtsalt BSAd esindanud hr Uduste sooviga teha nii, et toru-FTP-serverites tarkvara levitamine oleks keelatud. Kuna muusika ja filmid on kellegi teise klient siis oli selline lõige 2 igati OK lahendus ju. Samas õnnestus tal ühtlasi luua äärmiselt õpetlik näide sellest mis juhtub, kui jurist päris täpselt ei tea mis on tema kirjapandud regulatsiooni tagajärjed. Kurbdusega pean lisama, et me üritasime koos Henri Laupmaaga talle umbes 2 tunni vältel selgitada kuidas see teiste seaduste ja direktiiviga vastuollu läheb… aga nagu näha polnud poisikestel edu…

      • Kui ma seda Sinu viidatud § 181 loen, siis tundub olema tegemist selle technical copy/caching erandiga, eks? Torusse upitud koopiad pole ju niikuinii “technical copies” selle AutS sätte esimese lõike tähenduses ja caching erand ei peaks siin üleüldse laienema? Või ma eksin?

  • Eks ta veidi mõtet ikka muudab, kuna Eesti ei saa siiski iseseisvalt selliseid valikuid langetada, nagu Sa oma postituses väidad.

    Arvan, et EL ei pea ACTA komiteele midagi täiendavalt seletama, kuna leping ise viitab ka teenuseosutaja vastutuse ja muude oluliste põhiõigustega arvestamisele. Ise järeldaks sellest Sinu viidatud joonealusest märkusest ainult seda, et õiguste omanike huvisid peab kaitsma viisil, millega teenuseosutaja vastutuse piiranguid ja monitoorimise keeldu ei ohustata.

    Kui joonealust märkust tõepoolest äärmuslikult tõlgendada siis tekiks ju absurdne olukord, kus EL direktiiv seab teenuseosutajate vastutusele piirangud ja liikmesriikidele monitoorimise keelu, samal ajal kui EL osalusega välisleping nende piirangute ja keeldude kohaldamise välistab.

    • Gjerg, niipalju kui mina öelda oskan, ei ole see leping teps mitte EL initsiatiiv.

      • Initsiatiiv vast mitte, kuid see polegi oluline.

        EL ametkondadel on olnud kolm aastat aega ennast lepinguga, millega liituda soovitakse, ka detailideni kurssi viia. Ma ei usu, et EL ametkonnad on sedavõrd asjatundmatud, et ei suuda 3 aasta jooksul selgeks teha, kas EL direktiiv ja ACTA vastavad sätted on omavahel compatible või mitte. Teine võimalus on muidugi, et EL on pahatahtlik. Siis on loomulikult halvasti.

    • Kas EL direktiivid on kivisse raiutud? Ma saan aru, et kui mingi EL direktiiv läheks selle leppega vastuollu, siis muudetaks seda direktiivi ACTA jõustumisel täpselt samamoodi nagu riigid oma seadusi muutma hakkavad. ACTA osapoolteks on “Euroopa Liit ja selle liikmesriikide” mitte EL liikmesriigid üksi.

      • EL direkiivid võivad muutuda nii ACTA-ga, kui ACTA-ta, sealjuures mõlemas suunas. Direktiivide muutmine on aastate pikkune protsess (ettepanek, roheline raamat, valge raamat, komitoloogia, coreper, nõukogu, parlament, harmoneerimine). Kuidas ACTA vastuvõtmisega maailm koheselt lõppeb ma seetõttu aru ei saagi.

  • Üks päris karm asi, mis kannatab ACTA all on keerulisemate ning kallimate tarkvarade omal käel tundmaõppimine. Väga tihti otsustatakse hea tarkvara soetamise kasuks siis alles, kui on kellelgi piisav kogemus selle kasutamisel. Kõiksugused programmeerimise ning inseneride tööriistad käivad sinna alla. Ülemaailmne tehnoloogiline areng aeglustub selle tulemusena märgatavalt.

    • See nüüd küll mingi takistus ei ole – tootja saab endiselt sulle miski demolitsentsi väljastada ning sa näpid seda tarkvarajuppi endiselt ja täiesti legaalselt.

    • Kuna Hiina, India ja Venemaa ACTA-ga ei liitu, siis ei saa ka öelda, et ülemaailmne tehnoloogiline areng aeglustub. Lihtsalt jaotub ümber ja liigub teistesse riikidesse. Mõnesmõttes oleks see ka hea. Paneks riikide juhte mõtlema, et mündil on alati kaks külge. Midagi võidad, midagi kaotad.

  • Me võime siin ju tõlgendada, kuidas ise soovime, aga kui tõlgendamiseks läheb, siis otsustatakse Viini konventsiooni kohaselt läbirääkimisdokumentide järgi, mis on salajased, mistõttu ükski ELi ametkond sellega pole ennast saanud ka kurssi viia.

    • EL oli ka läbirääkimislaua taga ja terve mõistus ütleb, et neil oli juurdepääs ka erinevate riikide ettepanekutele ja draftidele. Või kuidas need kolm aastat kestnud läbirääkimised siis välja võisid näha, kui pooled teineteisele oma seisukohti ei tutvustanud?

      • Gjerg, ära ole nii sinisilmne ja eluvõõras, et sealpool vikerkaart on poliitikud ausad, eetilised ja teevad oma tööd. Ka EL ametkondades töötavad pisikesemad ja suuremad “ansipid” ka seal tehakse otsuseid ilma täie arusaamata.. ka seal on inimesed mõjutatavad.

        • Ei ole eluvõõras, küsisin vaid Askurilt, et kuidas läbirääkimisi saab pidada, kui läbirääkimiste osapoolte seisukohad on teineteise eest salastatud.

  • Recpect Gjerg! Kahe nädala jooksul esimene inimene, kes midagi mõistlikku on öelnud…

  • Mind kui tavainimest ja kõrvalvaatajat teeb ettevaatlikuks kogu selle ACTA temaatika juures just see, et räägitakse mingitest salastatud dokumentidest ACTA loomeprotsessi juures.

    Ma ei saa aru, miks peaks mingeid seaduste loomise dokumente salastama? Kelle huvides see on?

    Kõik euroopa riigid peaks olema ju demokraatliku riigikorraga, st rahvavõimuga maad.
    Sellisel juhul oleks loogiline, et igasugune riigijuhtimine ja seaduste koostamine on võimalikult läbipaistev ja selle eesmärgid ka tavakodanikule arusaadavad.

  • Eraldi võetuna ACTA ehk ongi selline.. telegramm ameerikast: “te olete vargad, pange ennast vangi”, mis radikaalseid muudatusi kaasa tuua võib ei pruugi. Samas on kogu see pull yks etapp pikaaegsest globaalselt pressingust, mis (wolli paranda kui ma eksin) sai alguse DMCA-ga kuskil 90ndate lõpus. Ja selle rahvusvaheline versioon – Trans Pacific Partnership on praegu tegemisel. Kuskil keldris, suletud ukse taga millel on hoiatav silt leopardi pildiga. Ma kardan, kui EL selle praeguse konksu liigselt piuksumata alla neelab, siis paari aasta pärast me protestime tänaval juba selliste asjade vastu:

    TPP Article 4, Section 1:
    Each Party shall provide that authors, performers, and producers of phonograms have the right to authorize or prohibit all reproductions of their works, performances, and phonograms, in any manner or form, permanent or temporary (including temporary storage in electronic form).

    Enne omistuslause kirjutamist koodi – konsulteerige juristi ja apteekriga?

Comments are currently closed.