Anatole Kaletsky Capitalism 4.0 : The Birth of a New Economy in the Aftermath of Crisis on mõtlemapanev, aga minu meelest lõpuni läbimõtlemata analüüs kapitalismi arengust ja tulevikuperspektiividest 2008. aastal alanud globaalse finantskriisi valguses.

Kaletsky on seisukohal, et kapitalism kriisides ei purune, vaid muutub. Adam Smith‘i 1776. aastal avaldatud “Rahvaste rikkusele” tuginev kapitalismi 1. versioon oli 1930. aastatel sunnitud tegema ruumi John Maynard Keynes‘i versioonile 2 ja see omakorda 1980. aastate alguses Milton Friedman‘i versioonile 3. 2008. aasta finantskriis kujutab autori hinnangul endast järjekordset “suurt” murdepunkti, kus [kapitalistlik] maailm on sunnitud tõdema, et monetaristlik “turgudel on alati õigus” teooria ei sobi enam majanduse kirjeldamiseks ega ammugi mitte selle juhtimiseks.

Kapitalismi versioon 4.0 peaks olema “kuldne kesktee” vabade turgude ja riikide poolse kontrolli vahel; valitsussektor peaks olema võimalikult väike, kuid vajadusel valmis ja võimeline turgudel toimuvasse kiiresti ja jõuliselt sekkuma. Kaletsky prognoosib selle versiooni elueaks 20 kuni 30 aastat, mil kapitalismi järgmise versioonivahetuse põhjuseks peaks saama järjest suurenevad vastuolud probleemide globaalsuse ja valitsuste rahvuslikkuse vahel. Elame-näeme.

Millegipärast on autor maailmamajanduse tulevikku prognoosides väga kindel selles, et Ameerika Ühendriigid ja USA dollar säilitavad oma domineeriva rolli. Seejuures ei vaevu ta oma seisukohta veenvalt põhjendama; veelgi enam, Kaletsky teeb korduvalt ise selle vea, mille eest ta teisi majandusteadlasi sarjanud on — eeldamise. “Let us suppose that American business continues to recover fairly quickly…” ja “Assuming that the United States recovers from the recession much faster than continental Europe…” on vaid kaks säärase soovmõtlemise näidet.

Aga see selleks. Raamatu peamise probleemina näen ma siiski Kaletsky suutmatust või soovimatust märgata ja mõista struktuurseid muutusi sotsiaalses, poliitilises ja majanduslikus reaalsuses, mille on esile kutsunud info- ja sidetehnoloogiate plahvatuslik areng. Teose muidu põhjalik indeks ei sisalda mõisteid “copyright”, “internet”, “information technology” ega isegi “technology”.