1. aasta alguses seisis mul ees 20-päevane tööreis kolme erinevasse riiki. Et kõik reisil vajalik ära mahutada, soetasin endale Suure Rohelise Koti ehk lihtsalt SRK.

Järgnenud aastate jooksul on SRK jõudnud — olgu siis minu enda või mu heade sõprade seltsis — ära käia Aafrikas, Aasias, Austraalias, Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Koti külastatud riikide nimekirja ei ole kahjuks võimalik logiraamatu puudumise tõttu rekonstrueerida.

Läinud suvel aga hakkas tunduma, et SRK jõud oli raugemas. Koti, mis oli aastast aastasse tõrkumata ja nurisemata talunud nii projekteeritud kandevõime kui ettenähtud ruumala korduvaid ületamisi ning kümnete lennujaamade pagasikäitlejate vägivalda, õmblused hakkasid üksteise järel rebenema. Sügisvihmade asendudes lumesajuga oli selge, et uut kevadet SRK enam ei näe.

Täna, ligi 11 aastat pärast teenistusse asumist, sai SRK endale mantlipärija.

Jääb vaid loota, et Suur Punane Kott ehk SPK osutub oma eelkäija vääriliseks.