Tõnu Samuel ja MTÜ Eesti Interneti Kogukond on tulivihased perekond Lippmaa, Marek-Andres Kautsi, Eesti Vabariigi ja Eesti Interneti SA peale, kes on kollektiivselt süüdi tasuta pri.ee ärakaotamises, poliitilises kallutatuses ja seitsmes muus surmapatus. Tõenäoliselt on neil nii mõneski punktis õigus.

Mario Kadastik pakkus Samueli FB-seinal välja idee minna USA stiilis grupihagiga kohtusse, mispeale Samuel arvas, et Eesti pole USA ja juristiharidusega inimesed pole “seni viitsinud taha tulla”.

Ühishagi esitamine on põhimõtteliselt võimalik ka Eestis, aga selleks peavad kõik kahjukannatanud esindajale volikirja andma. Ma millegipärast arvan, et keegi ei viitsi neid allkirju kokku ajama hakata, vähemalt mitte hobi korras (suvalisele petitsiooni-veebilehele kirjutatud “siim susi kolmas bee” ei ole õiguslikult pädev allkiri).

Lisaks tuleb kahjude hüvitamist nõudes tõendada kahju suurust ning põhjuslikku seost kostja süülise tegevuse või tegevusetuse ning kahju tekkimise vahel. Kui EENET oleks suvalinetont.pri.ee ja tagataskufirma.ee omanikele 1 krooni eest 10 aastaks domeeni registreerinud ja siis oma domeeniäri EIS-ile müünud, kes sellest nüüd midagi kuulda ei taha, oleks põhimõtteliselt võimalik EENETilt nõuda 10 senti per saamatajäänud aasta. EISilt midagi nõuda oleks oluliselt raskem, kuna EISiga pole ühelgi domeeniomanikul mingit suhet olnud. Teoreetiliselt võiks kaaluda õigusvastast kahju tekitamist, aga selle pinnalt saaksid midagi nõuda veebipood.ee ja reklaamikanal.ee omanikud, kellel nende domeeni kinnimineku tõttu reaalne raha saamata jääb. suvalinetont.pri.ee võib selles osas suu puhtaks pühkida. Ja need, kes oma bisnis.ee juba ümber regasid, ei saa ka suurt midagi nõuda — see on umbes sama hea kui minna Statoili vastu kohtusse, sest Eesti aja alguses sai ju bensiini osta poole odavamalt kui praegu.

USAs korraldatakse class action lawsuit’e ennekõike mitte õigluse jaluleseadmise, vaid korraldajatele (kannatajate initsiatiivgrupp + asjaga tegelev advokaadibüroo) kõva papi kokkuajamise eesmärgil. Kui sellest projektist oleks reaalne võimalus arvestatav raha välja tõmmata, leiduks kindlasti ka Maarjamaal juriste, kes selle ette viitsiksid võtta. Aga punt tasuta pri.ee taotlevaid nohikuid ei paista ilmselt juristidele just eriti perspektiivikate klientidena. “Money talks, bullshit walks,” nagu öeldakse.

Praeguses seisus on EIS-i vastu võitlejatel vaja mitte (ainult) juriste, vaid (ennekõike) PR- ja poliitika-asjatundjaid. Ja raha. Ning rahaomanike jaoks oluliselt positiivsemat programmi kui eristaatuse tagamine pri.ee ja mtü.ee alamdomeenidele.