Poliitiliselt ebakorrektne poliitpostitus

Ma olen päris mitmetel viimatistel valimistel leidnud end iseendalt küsimas, et keda kuradit mul üldse valida on. Lõppude lõpuks olen ikkagi mingi vähemalt talutava tulemuseni jõudnud (hääletussedeli sodimine või Allar Jõksi ema kombel kellegi sellise poolt hääletamine, kes niikuinii ei võida, ei ole minu jaoks talutav tulemus).

Üldiselt on mõttekäik olnud järgmine:

Kesikud — välistatud, seal on m*nnid eesotsas ja lollid taga. Tõsi, eesotsas on päris nutikad m*nnid, aga ikkagi m*nnid.

Rahvaliit — põhimõtteliselt sama seis, mis kesikutega, ainult et eesotsa m*nnid on ka lollid.

Venelased — unustage ära! Täpselt samamoodi nagu ma keelduksin põhimõtteliselt hääletamast naiste, homode, langevarjurite või muude “vähemuste” parteide poolt. Kui ma tahan süüa, huvitab mind see, mida kokk köögis teha oskab, mitte tema rahvuslik kuuluvus, seksuaalne orientatsioon või usulised eelistused. Kui ma tahan riigi või KOV valitsemise teenust osta, siis huvitavad mind kandidaatide programmilised seisukohad ja nende elluviimise eeldatav võimekus. NB! Ma ei välista oma hääle andmist venelasele, naisele, homole või langevarjurile, aga kui ma seda teen, siis põhjusel, et ta on minu arvates minu jaoks parem poliitik kui eesti heteromehest maarott. Pealegi on need vene parteid kibedasti ametis üksteisele ärategemisega. Tsaupakaa.

Kuningriiklased ja muud kinomehed — nagu ma juba ütlesin, Jõksi ema lähenemine mind ei rahulda. Järgmine, palun.

Res Publica — kui nad kunagi aadetega peale lendasid, said nad isegi mu hääle. Aga peagi selgus, et aadete jutt oli mõeldud vaid minusuguste lollide püüdmiseks. M*nnid.

Isamaa — kristlased, kurat. Need laseks lõbumajad ja kasiinod ka sisse õnnistada, kui saaks, värsketest kaitseväelastest ja koolimaja uuest uksest rääkimata. Mul pole usu vastu midagi, aga, kurat, hoidke see riigist lahus. Ei kannata valida.

IRL — kristlikud m*nnid (selgitusi vaata eestpoolt).

Rohelised — kuigi teoorias võiks ma rohelise maailmavaatega isegi nõustuda, jätkub meie omadel sisekiskluste kõrvalt jaksu vaid üheainsa teema pressimiseks (EER on tuuleenergeetikutele nagu Sinn Féin IRA-le). Kui nad peaksid parlamendis enamuse saama, on kõigis muudes valdkondades häda majas, sest poiste pink on lihtsalt masendavalt lühike. Ei kvalifitseeru.

Reform — kuigi ma olen omal ajal korduvalt nende poolt hääletanud ja kuigi seal karbis on päris kirkaid kriite, jõudsin mingil hetkel arusaamisele, et hüüdlause “valid Reformi, saad Savisaare” ei olegi vaid hüüdlause. Raske südamega (sest lisaks kirgastele kriitidele on nende platvormis läbi aastate palju mõistlikku leidunud ning, kurat, ma olen nende poolt ka päris mitmetel valimistel hääletanud) pidin panema diagnoosiks “Valelikud m*nnid”.

Mõõdukad — jäle nimi. Mõõdukus samastub keskpärasusega ja keskpärasus imeb vilinal. Kui miski pole väärt 110% tegemist, pole see üldse tegemist väärt. Poliitikat tuleb teha mõistuse ja kirega. Mõõdukuses pole kirge. Ei kvalifitseerunud. Õnneks nimetasid nad end millalgi ümber ja omandasid minu jaoks tiba selgema identiteedi. Vt altpoolt.

Sotsid — nad pole just peadpööritavalt edukad olnud ja aeg-ajalt kipub nende vanker natuke logisema ja tundub, et sangas ei ole ka alati just kõige kindlama käe, selgema sõna ja teravama silmaga taadid, aga nende pink on piisavalt pikk, et mitte roheliste ämbrisse astuda, ja kirkaid kriite on nende karbis ikka päris mitut värvi, ja reformarite lausliberaalsuse kõrval on sotsiaalse dimensiooni arvestamine mu meelest siiski vajalik asi ning suuremaid valetamisi ja varastamisi ja vassimisi ka ei tule eriti meelde. Ok, tehtud.

No ja siis tuli Pihl, ajas oksad laiali ja lubas rohelise koletisega seitse sõjakoledust teha. Mis edasi sai, teab igaüks. Raisk, need on ka m*nnid! Häda ja ikaldus! Keda kuradit ma nüüd valin, ah?

Siis tuli NO99 oma Ühtse Eesti projektiga. Ja tuleb tunnistada, et kui Jõks alternatiivse esimehekandidaadina lavale tuli, siis ma korraks tõesti arvasin, et Tarandil oli õigus, kui ta ütles, et nüüd on perses. Õnneks oli korraldajatel nii palju oidu ja mune, et nad ei lasknud Saku Suurhalli kogunenud 7000-pealisel massil järjekordset protestierakonda moodustama hakata, sest see oleks Res Publica omaaegse ämbri põhjast kolinal läbi lennanud.

Nüüd on Sotsidel Mikser sangas ning kui peaks täide minema Daniel Vaariku soov, et Eesti ei saaks endale neljandat Keskerakonda, siis mulle tundub, et meil on lootust. Vähemalt minul endal on lootust järgmistel valimistel kellegi poolt hääletada.

Huvide lahtiütlus: ma ei kuulu ega ole kuulunud ühegi poliitilise organisatsiooni ridadesse, kui mitte arvestada oktoobrilaste organisatsiooni ning Tallinna 1. Keskkoolis moodustatud Rahvarinde algatusrühma, mis aga kuidagi vaikselt ära vajus. Mind meelitati pisut enne Res Publica erakonnaks saamist sellega liituma, kuid ma otsustasin sõltumatuks jääda.

P.S. Mu meelest ei ole Eesti poliitilise maastiku häda põhjus mitte selles, et meil on täbarad parteid, vaid halvas valimissüsteemis. Aga sellest olen ma juba varem kirjutanud. Ma olen veendunud, et igas erakonnas on tarku, ausaid ja tublisid inimesi. Kuna aga süsteem on olnud selline, et ma hääletan isiku poolt, aga mu hääl läheb tegelikult nimekirjale, siis pean ma valijana hindama mitte kandidaate, vaid erakondi. Sad but true.

17 Responses to “Poliitiliselt ebakorrektne poliitpostitus”


  • Muidu kõik ok, aga miks Isamaa kohta esimese asjana “kristlased” ütled? Kas see paistab kuskilt nende programmist või tegudest välja? (Mitte et ma sellele vastu vaidleks, aga endal sellist mõtet ei tekkinud.)

  • @jaanus üksvahe olid Isamaal “kristlikud väärtused” programmis sees. Ja kui ma ei eksi, siis see kõigi asjade sisseõnnistamise komme juurdus laiemalt just Laari valitsuste ajal. Nagu öeldud, ma ei halvusta usku, aga paljas mõtegi riigikirikust on mulle vastik.

  • Et siis
    klassikalise managemendi klapitamine Eesti poliitikaga? Altpoolt vaadates on valitavad bunch of assh*les (või siis m*nnid) ja valituna vaadates on valijad suvaline s*itt (pööbel noh)?

  • @martin ei. minult said m*nni tiitli tegelased, kes oma sõnu söövad ja põhimõtetele sülitavad.

  • Ysna ilus kokkuvõte. Päris täiel määral alla ei kirjutaks, aga põhimõtteliselt annab pildi toimuvast kyll.

  • Wolli, kurinahk! Ma ei saa ju keset Michael C. Polti küberturbeloengut kõva häälega hirnuma hakata…!

    “Raisk, need on ka m*nnid! Häda ja ikaldus! Keda kuradit ma nüüd valin, ah?”. See on juba täiesti kirjanduslik tase. 😀

    Väikeste reservatsioonidega (vt Jaanus) ülitäppi pandud lugu.

    • @kakk sellistes loengutes pole mõtet käia, mida pole mõtet kuulata < kui asi pole väärt 110% tegemist, pole see üldse tegemist väärt

      • Noh, ma pigem läksin … umbes nagu Ühtset Eestit vaatama.

        Tegelikult, saali kogunenud seltskond oli siinmaa mõistes üsna esinduslik. Kuid loengu osas on Sul üldjoontes õigus – ehkki isand Polt oli selles mõttes sümpaatne, et ei üritanud iga hinna eest kübereksperti mängida.

  • wolli, sul on selektiivne mälu. Nagu meil kõigil :) Mina mäletan hoopis teisi detaile kui sina.

    Personaalselt pole mul Mikseri vastu midagi. Maailmavaated ei haaku, aga eluterves demokraatlikus ühiskonnas nii peabki.

    Küll aga mäletan ma üsna selgelt, et tegemist on kunagise eesrindliku keskerakondlasega, kes ei pidanud paljuks Edgari kaitseks onlines ohtralt klikke teha
    http://www.ap3.ee/?PublicationId=b0767ca7-0569-444b-854a-f14239750999

    Sellest tulenevalt mõtleks ma sinu asemel kaks korda ja hoolega selle peale, mida ta enne sotsiaaldemokraatide esimeheks saamist poliitikas teinud on. Kasutades sinu loogikat “Valid Mikseri, saad Keskerakonna”. (see on utreering!)

    Teine asi.
    Reformi sa välistad selle pärast, et kunagi on Keskerakonnaga koostööd tehtud. Või on sul veel argumente?
    Ning millest sa järeldad, et tänases poliitilises olukorras (nb! situatsioonid aastal 2006 ja 2010 pole võrreldavad) oleks Reformierkond valmis koostööks Keskerakonnaga? Loe ka seda Argo Ideoni intervjuud peaministriga “Ansip välistab koostöö Keskerakonnaga” http://www.postimees.ee/?id=305630

    Ma ei ürita siin sulle vastuseid ette anda vaid soovin sulle mõned mõtted mõlgutamiseks anda, et sa enda jaoks ikka kaalutletud valiku teeksid.

    PS. Maailmavaade mõjutab päevapoliitilisi otsuseid ja sellest lähtuvalt teed sa oma praeguste järelduste põhjal 180 kraadise pöörde – liberalismist sotsialismi on päris pikk tee. Pane see korra enda jaoks päevapoliitikasse ümber ja mõtle, kas sulle meeldiks näiteks see, millist majanduspoliitikat aetaks sotsiaaldemokraatide poolt juhitavas Eestis?

    Ning jätkuvalt noomin ma sind ropendamise eest. Keda sa nende tärnidega petta proovid :) Et nii on viisakam või?

    • Mikseri omaaegsed seatembud — väärt viide ja tegelikult võiks talt endalt selle kohta kommentaari küsida. Samas… eks ole Ansipilt ka küsitud, et mis värk seal Tartus nende koertega oli. Aga seni, kui sellised küsimused esitatakse mitte soovist vastust saada või mõista, kas ja kui, siis mis asjaoludel ja mil määral mees vahepeal muutunud on, vaid selleks, et publikule demonstreerida, et oponent on (või vähemalt on olnud) igavene m*nn, võiks nad mu meelest küsimata jättagi.

      Reform ei saanud mult diagnoosi mitte seepärast, et nad on Keskerakonnaga koostööd teinud, vaid seepärast, et nad on Keskerakonnaga koostööle läinud pärast valimisi, mille kampaanias nad väga kõvasti karjusid, et tulgu taevast või pussnuge, aga kesikutega koostööd ei tehta. Tõsi, mul ei ole isiklikku arhiivi, kust konkreetseid viiteid välja otsida, ega aega/viitsimist minna raamatukokku ajalehesabasid läbi kaevama. Ja ma ei välista, et mu selektiivne mälu on kuidagi kokku kleepinud ühe kampaania ja teise koalitsiooni. Kuid millegipärast see seos tekkis ja sellepärast ka diagnoos tuli.

      Mis puutub minu isiklikku kannapöördesse, siis selles osas ei saa ma Sinuga nõustuda. Ma ei ole juba päris pikka aega uskunud, et “vaba turg” suudab kõik asjad kõige paremini ära reguleerida — juba kasvõi seepärast, et “vaba turg” on tänasest (nii maailma kui Eesti) majanduslikust reaalsusest väga kaugel. Suurkorporatsioonid manipuleerivad turgu (ja tarbijate “vaba” arvamust) sageli märksa efektiivsemalt kui Nõukogude aparaat seda oma parimail päevil suutis.

      Samuti ei ole ma eriti varmalt valmis nõustuma su tõmmatud võrdusmärgiga sotsiaaldemokraatide programmi ja sotsialismi vahel. Aga kuna ma ise olen eelnevalt suuremat osa Eesti poliitilistest jõududest neljatähelise diagnoosiga õnnistanud, oleks minust praegu pisut lame hakata sind sildistamises süüdistama.

      Ropendamise koha pealt niipalju, et suurem osa käesoleva postituse tekstist on ühe ammuse, emotsionaalse ja mitte päris kaine vestluse mälu järgi enam-vähem sõna-sõnalt kirja pandud väljavõte. Ning tärnid on selleks, et õrnema närvikavaga lugeja kohe märkaks, et ohhoo, siin ropendatakse, ja siirduks poliitiliselt korrektsemasse keskkonda :)

      • Minu meelest võiks rohkem ajaloolisi küsimusi küsida ja materjali kasutada Eesti poliitikas, aga just nii, nagu wolli ütleb, et iga asja vaadata oma aja kontekstis ja mitte tüli norida. Kõik inimesed arenevad 10 aastaga, eriti Mikser oma tollases ja praeguses vanuses ja eriti Eesti lähiajaloo ja poliitika kontekstis.

        Ja teisest, vastupidisest küljest, Eestis on poliitikas piisavalt sitta keeratud, et võiks seda siiski ka üksteise pihta natuke stiilsemalt loopida. Näiteks kui tõesti on K-parteis palju pätte ja vargaid ja see on ka kohtu poolt kindlaks mõistetud, kahtlustustest rääkimata, siis miks küll, kurat võtaks, ei tee poliitilised vastased stiilseid ründavaid reklaame, millega nende senistele valijatele seda teadmist kohale tampida samades kanalites, kus siiani on kohukesed laiutanud? Piisavalt massiivse kampaaniaga saaks seda teha küll. Kaks näidet California vastaskandidaatidelt: http://www.youtube.com/watch?v=VfYLGvn9OJs ja http://www.youtube.com/watch?v=TAkTfwN39us. Miks ei võiks kesikuid samamoodi tampida? Aga kohalikule valijale arusaadavamas keeles ja väljenduses. Vene keeles kõlaks ju päris stiilselt.

    • Ah jaa, viide Ansipi värskele lubadusele, et Keskerakonnaga koostööd ei tule, on muidugi ka tänuväärne. Nagu ka Mikseri puhul, tuleb tibusid sügisel lugeda.

  • muide, paralleelselt käib samateemaline diskussioon ka facebookis: http://www.facebook.com/note.php?note_id=481644582007&comments

  • arvab et poliitika on võimalus mõjutada eesti tulevikku ja et erakondade kaudu poliitika tegemine on igati mõistlik väljund kodanikule.

    (mitte et asjad hetkel sitad ei ole, aga sitt on väetiseks …)

  • “sisekiskluste” lahtidesifreerimiseks on vaja tsipa süüvida detailidesse.

    lk 6-7
    http://www.kortsleht.ee/files/kortsleht_nr13.pdf

  • Alati kui ma kuulen (tavaliselt mõne suurema partei esindaja suust), et neid või teisi pole mõtet valida, et nad ei saa nagunii valituks ja hääl läheb raisku, mul sees pisut kihvatab. See on pisut vildakas, selline keskreformi poole vildakas loogika.
    Meil on valimised salajased ja nii võime me julgelt valida kooskõlas oma südametunnistusega ning hiljem suvaliselt valitult võtta nööbist sõnadega “Mina, kui Sinu valija arvan…”

Comments are currently closed.