Aitäh, HansaRaama!

Äripäev kaevas välja ühe mullu sügisel alguse saanud konflikti, mis on vahepeal kenasti tuure kogunud.

Nimelt saatis Eestis üsna laialt levinud raamatupidamisprogrammi HansaRaama tarnija septembri lõpus oma klientidele kirja, kus teatas võlaõigusseaduse §-le 374 viidates, et lõpetab neile antud versiooni 4.3 kasutusõiguse 30. septembril 2009. Ma ise ei ole ühtegi HansaRaama litsentsilepingut näinud, aga on täiesti võimalik, et säärane ülesütlemine on JOKK.

See selleks. Aga miks ma HansaRaamat tänan? Ikka sellepärast, et nad andsid mulle väga hea argumendi toetamaks mu väidet, et vaba tarkvara on parem kui mittevaba. Mittevaba äritarkvara (proprietary commercial software) pooldajad kinnitavad, et litsentsi ostmine annab kliendile kindlustunde ja tagab tootjapoolse toe.

Kui mingi vaba tarkvarapaketi arendaja pillid kotti paneb või mõne olemasoleva toote või versiooni toetamise lõpetab, võib igaüks, kel piisavalt oskusi, teadmisi ja huvi, seda edasi arendada. Kui sama juhtub aga äritarkvarapaketiga, mille litsents keelab selle muutmise ja levitamise, ei saa õnnetu kasutaja (legaalselt) enam midagi peale hakata.

Lõpetuseks ka üks pisut provokatsiooniline küsimus: Kas HansaRaama ohvrid (a) lasevad kõrvad longu ja ostavad HR uue versiooni, (b) sülitavad pettunult ja ostavad mõne HR konkurendi programmi litsentsi või (c) moodustavad MTÜ Vaba Raamatupidamistarkvara ning kohandavad mõne vaba paketi (näiteks GnuCash, SQL-Ledger või TurboCash) Eesti keele- ja õigusruumile sobivaks?

11 Responses to “Aitäh, HansaRaama!”


  • Eestlased ju, variant (a).

  • Nojah, aga sa pead tunnistama et HansaRaamal oli selleks õigus. Nii nagu ka igal trakvara kasutusõigust e. litsentsi müüval isikul. Sisulisel on ju tegu kellegi vara kasutuse lepinguga. isegi kui see on tähtajatu jäävad mingid õigused pooltel leping lõpetada.

  • Küsiksin sedamoodi: Oletame, et kui ma olen ostnud tarkvara litsentsi hirmsa hinna eest, ja tahan lõpetada ühepoolselt antud tarkvara kasutamise viidates võlaõigusseadusele, kas ma saan kogu selle raha tagasi, mis ma maksin?
    (Kui jah, siis on kõigil HansaRaama tarkvara loobujatel õigus kogu see raha tagasi küsida, mida nad maksid selle muretsemisel. Ja seda tuleks kindlasti enne 30.septembrit teha.)

  • variant a loomulikult. Töötav asi, praktikas kontrollitud. Puhtmajanduslikult oleks valus midagi muud selle asemel osta või hoidku taevas, arendama hakata.

  • @Tõnis – nagu ma kirjutasin, on täiesti võimalik, et juriidiliselt on kõik korrektne. Tõsi, Eesti seadused on nagu nad on: kuna autoriõigus ise on tähtajaline, ei saa autoriõiguse litsentsileping olla tähtajatu (litsentsilepingu tähtaeg ei saa ületada litsentsitava õiguse tähtaega).

    @Tolwan: Kogu raha sa lepingut üles öeldes tagasi ei tohiks saada, kuna sa oled litsentsilepinguga saadud õigust juba mingi aja jooksul kasutanud (või vähemalt kasutada tohtinud). Samuti ei saa sa ju aasta otsa kasutatud autot poodi tagasi viia ja ostuhinda täies ulatuses tagasi nõuda. Osaline tagasinõudeõigus võiks sul mõningail juhtudel tekkida, aga ilma lepingut nägemata ei julge ma konkreetsemaks minna.

  • SQL-Ledger on olemas ka eestikeelsena. Selles osas ma usun probleeme ei oleks (enamjaolt). Samas kasutusmugavusega on lood nagu on, kuigi kõigega pidi harjuma. Kirjutasin ise ka veebipõhise laosüsteemi ja enne seda uurisin erinevaid tasuta tarkvarasid, et seda laosüsteemi ise mitte teha, paraku jah, just kasutusmugavus oli see, miks tuli ise käised üles käärida…

  • to Tolwan: Aga mis siis saab, kui ostad litsensi mitte kalli raha eest vaid odavalt ?

  • wolli: Ma spekuleerisin sellise võmaluse pakkumisega, tänud vastamast! Asi sai selgemaks.
    Kristo: Vaat, siin tekibki dilemma, kas võtta tarkvara kasutamise loobumise eest mõnikümmend krooni vastu või lööd lihtsalt käega.
    Iseküsimus muidugi: kui odav on odav? Mõne meelest on miljon eurot odav, aga teise jaoks on ka 10 EEKu suur raha. Nii et suhteline…
    Ma pakuksin samuti variant (a).
    Millal aga HansaRaama kliendid hakkavad nõudma hinna alandamist, seda ei tea keegi.

  • Üks väike point siia variandi c) kohta. Ma olen sedalaadi üritusi näinud, ja sageli jooksevad nad kahe eri reha otsa: esiteks, kokku tuleb ainult üks tellija, MTÜd ei moodustu, tulemus, kui see üldse tekib kõlbab ainult samale tellijale ja kogu ülejäänud publikule pole sellest suurt kolbigi kasu, mis siis et vaba tarkvara.

    Teiseks, sõltumata tellijate arvust arvatakse sageli et vaja on osta _programmeerimisteenust_. See on väga väga vale lähenemine millegi tehtud saamiseks, osta on vaja tarkvara arendusteenust ( millest suht väike osa eelarvest kulub ainult programeerimisele ). S.t. disain, projektijuhtimine, lifecycle management, QA jne mis normaalse tarkvara sündimise protsessi kuulub. See et tarkvara on vaba ei tähenda et teda ei tuleks korralikult teha, või et tegijad selle eest palka ei võiks saada.

    Ülalmainitud SQLLedgeri kasutamatuse häda, ilma sellele uuesti otsa vaatamata tuleb 90% tõenäosusega sellest et see on otsast otsani programmeerija tehtud.

    Keegi võiks äripäeva või kuhugi artikli treida kuidas tellida/osta vabatarkvara.

    Full disclosure : allakirjutanu on programmeerija.

  • oleks (b) suhteliselt kindlalt, ainuke probleem on, et seal on raskendavad asjaolud – nimelt hansaraamast andmete ümbertõstmine on totaalne pita.

    (c) on ebareaalne just kerti väljatoodud jutu poolest.

    omaette teema vabatarkvaraga ongi, et kui tegu suhteliselt kitsa sektori jaoks mõeldud tarkvaraga ja sektor it-ga vähe või lõdvalt seotud, siis ei ole inimestel ka huvi koordineeritult arendada. midagi loomulikult valmis tehakse kui entusiaste leidub, aga täpselt nagu sqlledgeri case, et sellised vahendid jäävad kitsale kasutajaskonnale suunatuks.

    muide, mida antud juhul täpselt vabatarkvara all mõeldakse? avatud lähtekoodiga? tasuta? mõnda muud litsentseerimise eripära? :)

  • @asd: “vaba tarkvara” all mõtlen mina alati FLOSSi (Free/Libre Open-Source Software). ehk siis oluline on avatud lähtekood *ja* sõltumatut edasiarendamist lubav litsents.

Comments are currently closed.