Uus tase unenägemises

Täna öösel. Inimesed istuvad pika laua ääres, söövad sülti. Areneb vestlus.
Mees (pisut švipsis): “Tead, sa oled nii hea ja lahke kõigi vastu alati. Ütle, kas maailmas on kasvõi viis inimest, kellest sa ei hooli?”
Naine (viivitamatult): “Muidugi! Sina näiteks.” (pikk paus) “Aga ülejäänud nelja sa vist ei tea.”

Aga see on vaid köömes. Eile öösel oli mul palju šefim unenägu.

Niisiis, Siim Kallas oli Kristiina Ojulandi naiseks võtnud ja nad olid kusagilt endale umbes 5-aastase poja saanud või lapsendanud. Ja selle põngerja olid nad muidugi kah mingisse euroametisse sokutanud. Asja mõte, nagu nad seda seletasid, seisnes selles, et kui kogu pere on euroliidu palgal, siis saavad kõik nii palka kui teiste pereliikmete kaasavõtmise eest toetust, ning elavad piisavalt hästi ära, et ei peaks eesti maksumaksjatelt lisatoetust nuiama. Ühtlasi olevat perekond Kallas-Ojuland kõigi euroasjadega nii hästi kursis ning sedavõrd tubli ja töökas, et nad suudavad mitmel kohal paralleelselt töötades ära katta kogu Eesti euroesindusvajaduse komisjonäridest ja parlamendisaadikutest kuni keskastme ametnikeni välja. Minu küsimusele, et kas nende jõnglane hääletab iseseisvalt või ema-isa juhiste järgi, hakkas Ojuland pahaendeliselt puhisema, aga Kallas seletas väga rahulikult, et poiss hääletab loomulikult südametunnistuse järgi, kuid eks nad kodus ikka arutavad asjad läbi, et mismoodi kõige õigem on.

Seepeale ma ärkasin üles ja hakkasin Parasiilile oma unenägu jutustama. Parasiil mõtles natuke ja ütles, et nii ikka ei saa, et komisjonis ja parlamendis on samad inimesed. Ja seepeale ma ärkasin päris üles.

Unenäo sees ma olen und näinud juba varemgi. Aga seni ma ei olnud sisemist unenägu välimises unenäos kellelegi jutustanud.

0 Responses to “Uus tase unenägemises”


Comments are currently closed.