Monthly Archive for April, 2008

Page 2 of 2

Suve-, talve- ja Moskva aeg

A: räägime neljapäeval 1130/1330?
B: N 1130-1330 sobib. pane meile mingi ruum kinni.
A: ruum nimega skype. mõtlesin 1130 london / 1330 tallinn.
B: ah, ok.

Ainuke seltskond, kes (vähemalt teoorias) pidevalt vööndi- ja suveaegade rehade otsa ei astu, on lennujuhid ja piloodid (küla- ja võsalendureid arvestamata). Nemad elavad nimelt kogu maailmas “Zulu Time” (UTC) järgi.

“Tsivilistidele” on heal juhul võimalik selgeks õpetada “Tallinna” ja “Londoni” ja “Moskva” ajad — selles mõttes, et Tallinnas on kell Londonist kaks tundi ees. Ja nii arvavadki pisut rohkem maailma näinud inimesed, et “Londoni aeg” on GMT ja “Tallinna aeg” GMT+2. Tegelikult on GMT Londoni talveaeg, mis praktiliselt võrdub UTC-ga. Suviti näitavad Westminster Abbey’ kellad hoopis BST nimelist aega, mis on UTC+1. Tallinnas näitavad kellad talvel UTC+2 ja suvel UTC+3.

Ka suve- ja talveaja vahetumisest on tavainimestel mingi udune ettekujutus tekkinud, kuid mainitud ettekujutus ei sisalda reeglina teadmist sellest, et näiteks USAs ja Euroopas keeratakse kellasid erinevatel kuupäevadel ning ammugi mitte sellest, et lõunapoolkeral — neis riikides, kus seda pruugitakse — on “suveaeg” hoopis talvel. Põhjapoolkera talvel siis.

Tegelikult kuluks tänapäeval, kus inimesed reisivad “kiiresti ja hulgakaupa” ning räägivad tihtilugu sõprade ja äripartneritega maakera kuklapoolelt, marjaks ära üleminek “lendurite süsteemile”. Nii hakkaksid korralikud jaapanlased tööl käima kella 00-09, eestlased 07-16, inglased 09-18, njuujorklased 14-23 ja USA lääneranniku rahvas 17-02. Ja suviti päevavalguse säästmiseks tund aega varem.

Aga kuni laiad massid pole lihtsuse võlust aru saanud, tuleb appi võtta näiteks www.timezonecheck.com.

Hansapank ja vabandav kõneviis

Parasiil mälestab ennetavalt Hansapanga võtmekliendipakkumist ja tunnistab üles, et tal on kõrini anonüümsetest vabandustest.

Aeg-ajalt on säherdune anonüümne vabandamine pea paratamatu. Näide: mida peaks teller ütlema kliendile, kes on pahane seepärast, et ta pidi oma ülemöödunud kuu krediitkaardiväljavõtte vaatamiseks tulema pangakontorisse ja maksma 25 krooni teenustasu?

Ütlema, nagu asi on, et IT-osakond pole siiani suutnud vanu väljavõtteid netipangas kättesaadavaks teha, sest neil on kaelas sada muud tulekahju ja kaksteist prioriteetset projekti, ning et teenustasu kehtestasid Suured Ülemused selleks, et kliendid tellereid väljavõtete küsimisega üle ei koormaks? Või siiski esinema anonüümse vabandusega stiilis “mul on väga kahju, aga hetkel ei ole seda tõepoolest võimalik netipangas teha”? See ei ole ju tegelikult telleri süü, ning isegi kui ta võtaks kätte ja kogu tuha isiklikult endale pähe raputaks, ei suudaks ta olukorda tegelikult paremaks muuta.

Kusjuures kui see teller läheks pärast oma ülemuse juurde jutuga, et klientide arvates süsteem imeb vilinal, saaks ta väga tõenäoliselt vastuseks, et imeb küll, aga nii on otsustatud. Kes otsustas? Konkreetselt, palun? Määää. Kui “juhtkonna koosolekul otsustati”, siis tegelikult ei otsustanud mitte keegi.

Ja ma kaldun arvama, et selle õnnetu võtmekliendipakkumisega on täpselt sama seis. Suured Pealikud ei suuda otsustada ning PR-osakonna rotid peavad klientidele detsembris ja märtsis ja aprillis ja võib-olla, et isegi juunis kirjutama, et kohe-kohe toome teieni uue ja veel parema pakkumise, aga seniks otsustati olemasoleva pakkumise tähtaega veel selle või järgmise kuu lõpuni pikendada.

“Otsustati”, tramaivõi.

õhtu seeneniidistikus

eesti on riigi kohta pisitilluke, aga seeneniidistiku kohta päris pirakas.

iphone sobib lounge-inimesele, aga 30-miinuskraadisesse metsa tuleb ikka nokia kaasa võtta. usast ei ole mõtet iifööne tuua (kui, siis ainult endale), sest kui sa piiril vahele jääd, pead käibekat maksma ja trahvi kah. piiril on sul kaks võimalust — sa kas jääd vahele või ei jää (elav arutelu teemal, kelle nägu on piisavalt usaldusväärne, et mitte vahele jääda). kui jääd, siis on sul kaks võimalust — kas võtad lutti sellepärast, et meeldib, või sellepärast, et peab. nojah, tegelikult võib neid fööne ju ka inglis- või prantsusmaalt tuua. euroliidu sees ei saa kellelgi selle kohta mingit kobisemist olla.

sushit on kõige lihtsam teha angerjatest — pea ja saba maha, ülejäänu viiludeks ja valmis.

vista töötab täitsa hästi, kui sul pole vaja sellega tõsist (arendus)tööd teha, ja kui sul on piisavalt vinge raud. kui sul on raua jaoks raha, miks sa mäkki ei osta? ma ootan veel paar kuud, dellil peaks üks päris hea ärikasutajamudel välja tulema. dell on ju pask, kui sa mäkki ei taha, võta parem thinkpad. ei saa, thinkpadil on FN klahv idiootlikult paigutatud.

efraim zuroff on juudiviha õhutamiseks palju rohkem ära teinud kui osama bin laden.

kasumlikud veebidisaini- ja hostimisteenused on tihtilugu juriidiliselt nii segaselt vormistatud, et vaidluste tekkimisel korral on mõlemal poolel reaalne võimalus kohtus kotti saada. ühte paberisse on reeglina kokku kirjutatud autoriõiguslik litsentsileping, võlaõiguslik töövõtuleping ja võlaõiguslik rendilepingu tunnustega teenuse osutamise leping.

ainuke veeb, mille esilehte kellelgi vaja võib minna, on google. aga kuna tänapäevastele brauseritele on google otsing sisse ehitatud, siis pole tegelikult ka google’i esilehte kellelegi vaja.

berni konventsiooni järgi tekib autoriõigus teose loomise hetkest; © märk ja autoriõiguse registreerimine on usas vajalik selleks, et saada õigus nõuda statutory damages. eesti õiguses sellist instituuti ei tunta; meil peab kahjuhüvitise nõudja alati oma kahju suurust tõendama. näiteks kui ma sulle jala peale lasen, võid sa kohtult nõuda rikutud soki ja pükste maksumuse hüvitamist; kui aga lombi taga oleks seaduses kirjas, et jala peale kusemisega tekitatud kahju on 100 dollarit, piisaks sul sota saamiseks sellest, et sa kohtuniku ära veenad, et jalalekusemine aset leidis.

liha tuleb ikka ise maitsestada, mitte mingi poemarinaadiga mäkerdada.

üle poole eesti keele sõnadest on laenatud vene keelest. mis ei tähenda, et nad oleksid algupärased vene sõnad — venelased ise on nad ka maailmast kokku laenanud. “päris” oma sõnad on üldse väga vähesed ja väga vanad sõnad, nagu käsi, liha, kala, vesi, raud ja tuli.

koraani ei saa tõlkida, seda saab ainult ümber jutustada. türklased on täitsa mures, sest kemal atatürk sundis neid ladina tähestikku kasutama ja nüüd peavad nad pühakirja lugemiseks eraldi araabia tähestiku ära õppima. türkmenbaši lasi oma riigis kah vene tähed saksa omade vastu vahetada, nüüd ei suuda vanemad inimesed isegi tänavasilte lugeda. mingis kazbekistanis on sama plaan kohe-kohe käiku minemas.

esimees mao eestvedamisel võeti kasutusele pinjin ja lihtsustatud hanji. huvitav, mis oleks saanud, kui hiinlased oleks oma impeeriumi euroopani laiendanud ning foneetilise kirja asemel kasutaksime me täna semantilist nagu hiinlased? jaapani kanji on ju tegelikult seesama hanji, ainult et teise hääldusega, kuigi sama tähendusega. beijing (北京) tähendab põhjapealinna, tokyo (東京) tähendab idapealinna. 京 – jing – pealinn. 京 – kyo – pealinn. korea kiri on kunstlikult konstrueeritud, aga väga kaunis ja kunstipärane. tegelikult on foneetiline kirjakeel vajalik selleks, et kõnekeelt normida; kuna esimene eestikeelne piibel oli põhja-eesti murdes, siis see andis tõuke põhja-eesti keele kujunemisele eesti kirjakeeleks.

wittgenstein ütles, et die grenzen meiner sprache sind die grenzen meiner welt. ehk siis mida sa pole välja öelnud, seda pole olemas; ja mille sa oled välja öelnud, see saab tõeks. tegelikult siiski mitte tõeks — ärgem valetamist unustagem. olgu, olgu, see, mille sa välja oled öelnud, saab päriselt olevaks. näiteks kui sa ei näita tõelise professionaalina kunagi välja, et sa mõnd oma kolleegi südames vihkad või salaja armastad, siis ei ole neid tundeidd kellegi jaoks peale sinu enda päriselt olemas.

kuulge, aitab küll, tellime takso ja sõidame iga roju oma koju.

taksojuhiks osutus mees, kellega koos ma olen lennukist välja hüpanud. mida me sellest seeneniidistikust rääkisimegi?

Viisavaba viisa ja piletivaba pilet

[USA] viisavabastusprogrammi uus kontseptsioon on indiviidipõhine, kirjutab Silver Meikar. Ehk siis — kuigi ameeriklased loobuvad viisade kleepimisest eestimaalaste passidesse, võtavad nad iga üle lombi lennatasoovija tausta ikkagi piisava põhjalikkusega kontrollida ning annavad oma jah- või ei-sõna, kellele õigeks peavad. Mis on teadupärast iga suveräänse riigi õigus.

Aga selle asja viisavabastuseks nimetamine on umbes sama (des)informatiivne kui väide, et 4. maist hakkab Estonian Air teenindama ilma piletita reisijaid. Tegelikult võtab lennufirma paberpiletite asemel kasutusele e-piletid.