Mobiil-ID: kaua võib?

“Eriti soovitaksin Mobiil-ID teenust Maci omanikele, sest neil on ID-kaardi arvutis kasutamisega probleeme,” kirjutab Kaja Pino oma blogipostituses, mille abiga ta loodab EMT sisese müügivõistluse kinni panna. Või vähemalt kinnipanekule tiba lähemale jõuda. Aga see selleks.

Mina seevastu soovitan Statoili Stardipaketi teenust AS-idele Eesti Vabariik ja Sertifitseerimiskeskus, kes järjekindlalt süvendavadb digitaalset lõhet, paigutades “teise Eestisse” kodanikud, kes ei soovi või ei saa toetada aktsiaseltside Microsoft ja TeliaSonera ärisid.

Täpsustatud 2008-02-25: AS-id Sertifitseerimiskeskus ja EMT on ID-kaardiga seotud küsimustes käitunud kasumit taotlevate ettevõtetena, mida nad ju ongi; seega ei ole nemad Statoili stardikat ära teeninud. Eesti Vabariigi tegevuse osas jääb stardika pakkumine endiselt jõusse: riigi lokaalsetele optimumidele orienteeritud riigihankepoliitika on aidanud kaasa sellise olukorra tekkimisele, kus kodaniku võimalus kasutada riigi pakutavaid teenuseid on de facto seatud sõltuvusse kodaniku valmisolekust kasutada väga konkreetsete (ning seejuures välismaisele kapitalile rajanevate) eraettevõtete tooteid ja teenuseid.

10 Responses to “Mobiil-ID: kaua võib?”


  • wolli, SK asi ei ole tarkvaraarendust ajada, minuteada on nad kasumit teeniv ettevõte
    ühes teatud innovatiiv-aktiivses itipedesid täis öfficis pidavat kuulu järgi olema ligi ~60-70 õunainimest, ja siiamaani ei ole mitte midagi ära suudetud teha ? N&H osakond

  • Ainult Mobiil-ID peale loota on ebamõistlik.

    Minul oli näiteks pikema välismaal viibimise järel EMT arve maksmata (jah, oleks pidanud otsekorralduse tegema või kalendrisse panema), mistõttu number välja lülitati.

    Aga koos sellega lülitati välja ka Mobiil-ID, nii et enam ei olnud võimalik minna EMT iseteenindusse ega ühtegi netipanka, et arve ära maksta!

    Ma ei kritiseeri siin minu mobiilinumbri sulgemist – see oli täiesti mõistlik. Aga autentimissüsteemi, mis on seotud ühe kindla mobiilioperaatoriga ja nende huviga sind kliendiks pidada ei saa riiklikul tasemel usaldada. Mobiil-ID peaks olema usaldatav nagu 112 kõne – töötab igas võrgus ja igal ajal, hoolimata mis suhe sul operaatoriga on.

  • Ma olen täiesti nõus sellega, et SK, EMT ja MS on kasumit taotlevad äriühingud. Aga EV ei ole seda mitte. Ning asja sisu on väga adekvaatselt ära tabanud (kahjuks anonüümselt esineda otsustanud) m: autentimissüsteemi, mis on seotud ühe kindla mobiilioperaatoriga (või tarkvaratootjaga — minu täiendus — PPM) ja nende huviga sind kliendiks pidada, ei saa riiklikul tasemel usaldada.

    Ma ei taotle siin Mac OS Leopardi või Ubuntu Gutsy või Tele2 Hinnaliidri paketi kasutajate toetamist. Ma taotlen seda, et Eesti Vabariik teeks kõik temast sõltuva, et tema kodanikud saaksid ID-kaardi elektroonilisi funktsioone kasutada sõltumata sellest, millise tarkvaratootja või mobiilioperaatori tooteid nad on otsustanud osta.

  • Doh, ma ei saa aru mida see EV siin teisiti saab teha ?

    M-ID on nagu EMT teenus mis põhineb EV poolt loodud infral, KMA peaks käe ette panema ja ütlema et ei tohi teha, kui Tele2 paketiga ei toimi ? Ja kaardiga autoaknalt jääd kaapida võid ainult siis kui naabri oma ka puhtaks kaabid ?

    Veelkord, EV on juba kõik võimaliku teinud, kaardi specid on avalikud, enamus laiatarberakenduste kood on avalik ja avatud litsensiga. Kõigil on vabadus teenuseid ja rakendusi implementida.

  • Muide mis sellesse “tarkvaratootja” issuesse puutub, siis mul siin toas on vähemalt viie erineva operatsioonisysteemiga internet-enabled seadmeid, ja ainult kaks neist räägivad ID-kaardiga.
    Ma ei arva et eesti vabariik selles väga süüdi on et ma Wii või PSP abil, või HTC wifitelefoniga kodanikuportaali logida ei saa ( tehniliselt, muide täiesti teostatav ). Nintendo ja Sony ja HTC ka ei ole ka süüdi.

  • @kert: EV ei ole teinud kõike võimalikku. Specid on avalikud, ent EV ei ole algusest peale taga ajanud sõltumatust mistahes üksikust platvormist. Speci avalikustamine ei tee asja ennast vabaks ja avatuks.

    Muide, MS avalikustas hiljuti oma binaarsete Office failiformaatide specid; kas see peaks tähendama, et need formaadid muutusid nüüd hetkest avatuteks? Ei.

    Probleem on tegelikult sügavamal kui ID-kaardi tarkvara ja teenuse speccides. Valdav enamus Eesti (IT) riigihangetest on üles ehitatud toetama lokaalseid optimume, st pakkumiste hindamisel eelistatakse seda pakkujat, kes lubab selle konkreetse projekti kõige odavamalt ära teha. Hea arhitektuur võimaldab pikas perspektiivis ressursse kõvasti kokku hoida, aga on nüüd ja praegu kallis. Ja seepärast toodabki Eesti riigihangete süsteem arhitektuuriliselt halbu lahendusi.

  • ::EV ei ole algusest peale taga ajanud sõltumatust mistahes üksikust platvormist.

    Möh ? ei saa aru. ma võin sulle peast ette lugeda vähemalt kümme erinevat opsysi/rauaplatvormi mille peal idkaardi teoorias saaks, aga ei hakka kunagi saama kasutada. seda lihtsalt sellepärast et need ei ole mainstream ja huvilisi on idkaardi kasutajate hulgas kaks või kolm, ja nende sihtotstarve või võimalikud kasutusrakendused on tiba erinevad tavalise läppari omast.

    täielikku platvormisõltumatust ja muid ideaale taga ajades jõuab soft tavaliselt sinna et teooria ja ideoloogia on tugev, aga rakendust ei tekigi. GNU Hurd on suurepärane näide. Sittagi ei pese aga sigaodav on.

    Tulles nyyd tagasi M-ID konkreetse projekti juurde, mida täpselt see EV siin siis valesti tegi ( paneme tähele et EV ei puutu otseelt üldse asjasse, see on äriprojekt ) ? Või üldisemalt,mida kõike võimalikku see EV veel tegema peaks selle idkaardi osas ? Konkreetsed ja konstruktiivsed ettepanekud palun.

  • Vastasin postituse täpsustuses. Tõsi, diskussioon kipub väljuma esialgsest teemast (vähemalt selle kitsamas tähenduses) ning seetõttu võtan endale vabaduse jätkata kunagi hiljem mõne uue postituse kaudu.

    Mis ei tähenda, et ülejäänud lugejate edasised kommentaarid lugemist (ega võimalikku vastamist ei leiaks).

  • Mul jääb üle ainult selle hankestrateegia kriitika kohta populaarne quote postitada:

    When reporters asked ( Alan ) Shepard what he thought about as he sat atop the Redstone rocket, waiting for liftoff, he had replied, ‘The fact that every part of this ship was built by the low bidder on the government contract.’

    See käib siis Jänkistani esimese astronaudi päris esimese lennu kohta. Sellegipoolest maandus seesama mees nendesamade bidderite ehitatud masinavärgi abil mõned aastad hiljem Kuu pinnal.

  • Tean sind ammusest ajast kui väga selge ja konkreetse mõtlemisega indiviidi, aga nüüd kukkusid umbisikuliselt EV kallal lahmima 😉
    Tegelikult on olemas EV-s konkreetne riigiasutus, mille tegevusvaldkonda kogu ID-kaardi rakenduste temaatika kuulub. Ja need rakendused on juba pealisehitus, mitte ID-kaardi baasfunktsionaalsus.
    Aga neil on praegu palju olulisem teema käsil nagu valitsuse lõhkiajamine (IRW), e-riik (jälle) prioriteetide hulka ei kuulu.

Comments are currently closed.