Perega Pekingisse, vol 1.

Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, et mu naisel ähvardas mingi ports Eurobonuse punkte hapuks minema hakata. Kuna ka minul oli neid ka omajagu kogunenud, võtsime nõuks kevadel ühe päikselise perereisi teha.

Kõigepealt saatsin SAS-i esindusse kirja, et kaks suurt ja üks väike soovivad aprilli lõpus umbes nädalaks soojale maale lennata, kusjuures kahe peale on suurtel kokku X punkti. Madis teatas seepeale, et ma peaksin neile konkreetse sihtkoha teatama. Selgitasin, et kui mul oleks konkreetne sihtkohaeelistus olemas, oleksin ma seda nendega ka jaganud. Evert saatis mulle nipsaka vastuse, et nad saavad meile punktide eest pakkuda 21 erineva lennufirma lende ning et me peaks ikka vähemalt riigi või regiooni ise ära ütlema, sest võib juhtuda, et meie punktide eest iga lennufirmaga igasse sihtkohta ei saa.

No jopt, kui ma lähen baari ja ütlen, et mul on siin üks jakobson ja et ma tahaks ennast seamoodi täis juua, siis baarman hakkab välja valama, mitte ei mölise, et neil on nii palju erinevaid jooke, et mu rahast ei pruugi näiteks liitrise Blue Label’i jaoks jätkuda.

Sellest ma ükspäev juba kirjutasin. Aga ma ei jätnud jonni.

Saatsin neile siis uue kirja: kaks suurt ja üks väike soovivad aprilli lõpus umbes nädal aega Tais veeta, kusjuures kahe peale on suurtel kokku X punkti. Selle peale kirjutas Doris-Kristina, et Bangkokist tagasi tulevasse SAS-i lennukisse ei ole enam punktide eest kohti saada, kuid läbi Pekingi oleks see võimalik — ning et tänu sõbrapäeva erisoodustusele on hinnavahe väiksem kui muidu.

Oot-oot, mis soodustus? Flysas.com… Eurobonus… Point bargains… wow! Sõbrapäeva eripakkumine: kõigist Põhja- ja Baltimaadest Pekingisse ja tagasi turistiklassis vaid 20 tuhande punkti eest (tavahind olnuks 80 tuhat). Telefon pihku: kallis kaasa, jätame Tai seekord ära ja lähme hoopis Hiinasse, OK?

SAS-ile uus kiri: jätame Bangkoki teiseks korraks ja lendame soodukaga Pekingisse. Doris-Kristina pakkus ajad välja, kuid lisas, et meile sobival päeval ei ole enam punktide eest võimalik TLL-ARN liinile kohti saada. Kirjutasin vastu, et tehtagu meile broneering ARN-PEK-ARN-TLL ja me vaatame ise, kuidas me ennast õigeks ajaks Stockholmi toimetame.

Sedakorda vastas mulle jälle Madis, teatades lakooniliselt, et Pekingist tagasilennuks on kohti vaid äriklassis, sooduspakkumine aga kehtib vaid turistiklassis, ning lisas, et sedalaadi pakkumised lähevad tavaliselt väga kiiresti kaubaks. Infot selle kohta, kui mitu punkti mu reis äriklassis tagasituleku puhul kokku maksma läinuks, ta ei vaevunud minuga jagama.

MisMÕTTES? Mulle on tehtud konkreetne pakkumus, millele mina olen andnud konkreetse nõustumuse ja nüüd hakkavad nad keerutama? Ei lähe läbi!

Saatsin kohe väga viisaka kirja, kus andsin mõista, et soovin ka edaspidi SAS-ist mõelda kui tõsiseltvõetavast ja usaldusväärsest lennuettevõttest. Sain vastuse, et oops, mu kolleeg on teile nähtavasti neile lendudele broneeringu ära teinud.

Järgmisel hommikul oli Doris-Kristina pukis tagasi. Koos kinnitatud broneeringuga potsatas mu postkasti küsimus, kas soovin pikkadele lendudele ka istekohad ette reserveerida.

Lõpp hea, kõik hea.

Mis on loo moraal?

Kui ma ei oleks olnud piisavalt informeeritud ja initsiatiivikas või kui ühele mu kirjadest poleks Madise asemel Doris-Kristina vastama juhtunud, oleks mu naise punktid lõppude lõpuks tõenäoliselt ikkagi hapuks läinud. Iga kett on täpselt nii tugev, kui selle nõrgim lüli ning piisab ühest lammas-tüüpi teenindajast, et jätta kuitahes tõsiseltvõetavast ettevõttest kliendile peldik-tüüpi mulje.

0 Responses to “Perega Pekingisse, vol 1.”


Comments are currently closed.