Eestlane: ära tee, vaid vigise!

Juhtusin Kiirnuudlitest lugema järjekordset hala töölepingu seaduse eelnõu üle.

Mõned mõtted:

> Kuidas on võimalik aastaga juuramagister ära teha?

Õppekavad muutuvad ja 4-aastane bakalaureuseõpe annab praeguse magistrikraadiga võrdsustatud kvalifikatsiooni, kuid mitte magistrikraadi. Kui 4-aastane BA läheb magistriõppesse, on tal võimalik piisavalt palju ainepunkte üle kanda, et MA hea tahtmise korral ühe õppeaastaga kätte saada.

> Töötuks jäämine: 921 krooni elu lõpuni?

Kui värskel töötul puudub uue töökoha leidmiseks vajalik kvalifikatsioon ja initsiatiivikus, siis äkki ta ei olegi rohkemat väärt? Meie riigikese ülejäänud töötajad ei ole teadupärast veel nii kõrge tootlikkusega, et me jõuaksime töötuile palju rohkem maksta.

> On töökohti, mis ei nõua erilist (kõrg)haridust.

Tänases Eestis on neid töökohti liiga palju. Vaadake kasvõi Arengufondi värsket uuringut — kui meie töötajate tootlikkus tõuseks EL edukaimate riikide tasemeni, kuid majanduse struktuur ei muutuks, siis jääksime ikkagi sabassörkijateks.

Eestlase moto paistab olema “ära tee, vaid vigise”. Kahjuks.

2 Responses to “Eestlane: ära tee, vaid vigise!”


  • ma arvan, et meil on natuke erinevad vaatekohad selle asja juures. mitte et minu jutt peab ilmtingimata hala olema ja vastuseis kõigele uuele. on asju, millega nõus olen ja on asju, millega pole.

    palju oled sina kursis väiksemate maakohtade tööturuga? või palju jagad tartus, viljandis ja pärnus tööturul toimuvast?

    ja kas sinu arvates oleks juurde vaja töökohti, kus läheb vaja kõrgharidust? mitte pole vaja juurde koolitada spetsialiste (keskeri ja kutseharidusega)?

  • Kutsehariduse vaakum ja kassikoolide üleproduktsioon on tõsised probleemid. Nõus. Väiksemates kohtades (ning ka suuremates, kui vaadata “tavalisi”, mitte “edukaid” töötajaid) on töötuksjäämine probleem. Nõus.

    Aga kõigest sellest hoolimata — või õigupoolest seda enam — ei arva ma, et Eestile oleks kokkuvõttes kasulik teha (seadusandlikke) otsuseid, mis majanduse praegust struktuuri moel või teisel põlistada aitaksid. Mis sellest, et niisugused otsused võiksid konkreetsete indiviidide suhtes konkreetsel ajahetkel olla väga mõistvad, hoolivad jne.

Comments are currently closed.