ehk wolli tegemised ja arvamised
- Tere, mul on X boonuspunkti. Tahan nende eest aprilli lõpus koos naise ja lapsega nädalaks soojale maale sõita. Palun pakkuge variandid.
- Palun andke täpsed sihtkohad.
- Mul savi, peaasi, et neist punktidest jätkuks ja soe oleks.
- Sõltuvalt sihtkohast on võimalik, et teie punktidest ei piisa 3 pileti ostmiseks.
Taaaa!
Vaata ka: fantaasia pitsa.
Võrdle raamat.epl.ee — kumb kummalt idee ja kujunduse pätsas? Või on siin tegemist juhtumiga “great minds think alike?”
Pilt tehtud 28jan08 Müncheni lennujaamas.
“Pakistanis tappis rakett kümme oletatavat mässulist”, vahendab ETV24 Reuters’i uudist jänkisõdurite järjekordsest suursaavutusest Pakistanis.
Ehk siis kõmmutame aga rõõmsasti rakette rätipea-raiskade majadesse, sest nende sees võivad olla oletatavad mässulised? Umbes nii, nagu Tulnuka filmis, et “Tulge välja, vitupead! Sõidan Sierraga seina maha, raisk!”
Demokraatiaeksport, tramaivõi.
Ettevõtja-kosmonaut-filantroop-visionäär Mark Shuttleworth avaldas oma blogis mõtlemapaneva artikli maailmamajanduses ja finantsturgudel praegu aset leidvate sündmuste kohta. Paralleelid Eestis toimuvaga on märgatavad ning mitte just meeliülendavad.
Shuttleworth väidab, et USA Föderaalreservi eilne intressilangetamine ei suuda Ühendriikide majandust langusest välja tuua. Mitmed majandusteadlased ja -tegelased usuvad, et intressimäärade alandamine on raskustesse sattunud finantsturgudele päästerõngaks, kuna toob turule uut raha. (Laenu)raha kerge kättesaadavus ajendab inimesi aktsiatesse investeerima ning nii tekitatud nõudlus surub börsi taas tõusule; krahhi asemel on tulemuseks “pehme maandumine”.
Madalate intressimääradega aga kaasneb reeglina inflatsioon, kuid USA-s seda ei täheldatud; asjatundjad selgitasid seda tootlikkuse tõusuga. Analüütikutel jäi aga kahe silma vahele tõsiasi, et tootlikkus tõusis järsult hoopis Hiinas ning ameeriklaste kokkulaenatud ja börsil võimendatud raha hakkas odavate importkaupade kasvava tarbimise tagajärjel riigist järjest kiirenevalt välja voolama.
Aktsiate kõrval surus odav laenuraha üles ka kinnisvarahinnad. Nüüd hakkasid end jõukatena tundma mitte ainult finantsinvestorid, vaid ka (laenatud rahaga ostetud) kinnisvara omanikud, st väga suur hulk ameeriklasi. Nüüd tulid mitmed “finantsinnovaatorid” välja uute laenutoodetega, mis andsid inimestele võimaluse muuta oma (osaliselt või täielikult) kinnimakstud kodu omalaadi “raha-automaadiks” ja kulutada raha, mida neil tegelikult ei olnud.
Tagasi Eestisse.
Rootsi pankade raha liigub aktsiatesse, tarbimisse ja kinnisvarasse. Jooksevkonto saldo püsib negatiivne. Inflatsiooni selgitatakse nii tootlikkuse kasvuga kui hindade ja palkade “paratamatu” lähenemisega jõukamate Euroopa riikide tasemele. Pangad pakuvad rõõmsasti kodukapitalilaenusid. Piiks-piiks ja raha tuleb. Valitsus otsib võimalusi “pehmeks maandumiseks”.
Vanasõna “võlg on võõra oma” paistab kõigil meelest läinud olevat.
Veidi pärast aprillisündmusi “avastasid” Eesti sotsioloogid ja ajakirjandus, et Eestimaa venekeelne vähemus elab Vene inforuumis. Lõppeval nädalavahetusel avastasin mina, et tegelikult elab see vähemus hoopis vene inforuumis.
Tõsi, Vene inforuum moodustab paratamatult väga suure osa vene inforuumist. Aga inforuumi väljakujunemisel on otsustava tähtsusega mitte info päritoluriik, vaid keel, milles infot edastatakse. Lihtne näide: päringule “majandus” leiab Google umbes 3 miljonit vastust, päringutele “экономика” ja “wirtschaft” aga pakutakse vastuseid vastavalt kaks ja nelikümmend korda rohkem.
Kui ajalugu läinuks pisut teisiti, elaksid tänased eestisakslased tõenäoliselt “Saksa” inforuumis.
