Sotsiaalselt vastutustundlik pangandus

Mis ühendab kiirlaenukontorit, kes kõigis meediakanaleis pidevalt “piiks-piiks ja raha tuleb” kuulutab, ning mainekat krediidiasutust, kes kutsub rahvast oma sääste paigutama kinnitades, et investeerimist võib alustada juba 500 krooniga kuus?

Esmapilgul tundub, et mitte midagi. Esimene meelitab ju lolle mõttetute asjade ostmiseks absurdselt kallist raha ostma, teine aga pakub arukatele inimestele võimalust oma vara inflatsiooni vastu kaitsta. Tegelikult aga on lollid mõlemale mokkamööda, sest kui klient juhtumisi mõtlema ja arvutama hakkab, võivad ahvatlevatena näivad pakkumised üsnagi piinlikkusttekitavasse valgusesse sattuda.

SMS-laenu võtjana ei oska ma mõistlikku inimest ette kujutada, vähehaaval säästjana aga küll. Üks mu kolleeg soovitas raha lihtsalt arvelduskontole koguda, kuni tõsisemate investeerimistoodete juurde siirdumiseks vajalik kuuekohaline summa kokku on tilkunud. Aga teadupärast kipub väga paljudel inimestel arvelduskontol olev raha niisamuti sügelema hakkama kui taskus hoitav.

Hansapangal on olemas duokonto — hoius, kuhu klient võib raha ükskõik kui sageli ja ükskõik millises koguses juurde panna, kuid mille katkestamine enne hoiuse tähtpäeva saabumist tähendaks ilmajäämist teenitud intressist. Samas seab pank hoiust teenindavale arvelduskontole arvelduskrediidi limiidi 90% ulatuses hoiuse summast, mis tähendab, et suuremate ostude tegemise vajaduse tekkides on raha siiski kiiresti — ning “tavalisest” arvelduskrediidist kordades odavamalt — kättesaadav. Intressikaotuse ähvardus aga motiveerib väikesäästjat hoiuse lõpetamise asemel arvelduskrediiti tagasi maksma ja säästmist jätkama.

SEB Eesti Ühispank pakub kogumiskontot, kuhu klient võib samuti ükskõik millal ükskõik kui palju juurde kanda ning kust klient võib millal iganes kuitahes palju raha välja võtta, kuid väljamaksekorralduse teostab pank alles kolm pangapäeva pärast selle saamist. See tähendab, et kui klient on oma jooksva arvelduskonto ja sularaha nulli ajanud, jäävad tal ilmselt mitmedki impulssostud tegemata. Lisaks on kogumiskontot teenindavale arvelduskontole võimalik seada piirsumma, mida ületav saldo kantakse automaatselt kogumiskontole.

Minu sügavalt isikliku arvamuse kohaselt on kahe viimati esitatud näite puhul tegemist sotsiaalselt vastutustundliku pangandusega.

0 Responses to “Sotsiaalselt vastutustundlik pangandus”


Comments are currently closed.