Poliitikud ja numbrid

Hannes Rumm kirjutab koalitsioonikõnelustest ja maksupoliitikast. Kirjutab hästi ja mu meelest üldiselt mõistlikult. Aga millegipärast kipuvad poliitikud sageli unustama, et erinevalt kõnekoosoleku publikust on kirjapandud teksti lugejail võimalus numbreid kriitiliselt analüüsida. Mõned näited.

Kui tulumaksumäär alaneb 1 protsendi võrra, siis 100 000 krooni suurust palka saav riigiettevõtte juht võidab sellest 1000 krooni kuus ehk 12 000 aastas. 5000 krooni suurust palka teeniv lasteaednik või müüja võidab samal ajal 1% maksumäära alandamisest ainult 80 krooni kuus! Teisisõnu kingib tulumaksumäära alandamine suurettevõtte juhile puhkusereisi Egiptusesse, aga lasteaednikule ainult kinopileti.

Pangem tähele, et suurärimehe juhtumit illustreeritakse aasta, “tavainimese” oma aga ühe kuu lisatulu näitel. Mu füüsikaõpetaja nimetas sellist interdimensionaalset matemaatikat õunapuude korrutamiseks prügikastidega. 5000-kroonise palgaga tegelane võidab siiski 80*12=960 krooni aastas, nii et kinopileti asemel sobinuks rääkida näiteks korteri ühe kuu kommunaalkuludest.

Palju õiglasem on tulumaksuvaba miinimumi tõstmine. Kui tulumaksuvaba miinimum tõuseb 1000 krooni võrra, siis võidavad sellest ühtmoodi 1000 krooni kuus nii ärijuht kui lasteaednik. Viimasel on aga seda 1000 krooni oma pere ja kodu jaoks palju rohkem vaja.

Argumendiga olen põhimõtteliselt nõus, aga: tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 1000 krooni võrra ei jäta inimesele kätte mitte 1000, vaid 1000*tulumaksumäär=220 lisakrooni.

Rumm ei ole muidugi ainus “huvitava” matemaatika maaletooja. 1. märtsi Eesti Ekspressis kirjutas Rainer Nõlvak tuuleenergiast. Muu hulgas sisaldusid artiklis järgmised väited:

  • “Eesti praeguse elektritarbimise jaoks piisavas koguses elektrit tootev, umbes 2000 MW võimsusega avamere tuulepark maksab 42 miljardit krooni. Selle ehituseks kulub ligi viis aastat.”
  • 2001. aastal avati Taanis maailma suurim avamere tuulikupark. 20 kahemegavatist tuulikut asuvad Kopenhaageni sadamast umbes kolme kilomeetri kaugusel meres”

20 * 2 MW = 40 MW. Nõlvaku & Co väljapakutud tuulepark on sellest viiskümmend korda võimsam. Ehk siis Nõlvaku pakutav tuulepark on Kopenhaageni omaga võrreldes nagu British Airways (235 lennukit) Estonian Airi (5 lennukit) kõrval. Muide, Nõlvaku park oleks kaks korda võimsam kui London Array, Wikipedia andmetel võimsaim praegu kavandatav avamere tuulepark maailmas.

Ma usun Nõlvaku väidet, et oma tuulepargi rajamine turgutaks Eesti majandust märksa rohkem kui raha Leetu viimine. Ja mul ei ole midagi ambitsioonikate plaanide vastu. Aga selliste suurusjärkude puhul ootan ma oluliselt veenvamaid argumente.

1 Response to “Poliitikud ja numbrid”


  • 1. Võrrelda tuuliku koguvõimsust lennuki(mootori) võimsusega??

    2. London Array valmib alles 2008 lõpuks
    news.bbc.co.uk/1/hi/england/kent/6188133.stm
    hardware.slashdot.org/article.pl?sid=06/12/18/140225

    3. Taani “wind industry” ehk tuulikute tootmine on maailma suurim, tuuleenergia osakaal on samuti suurim
    http://www.windpower.org/en/didyouknow.htm

    4. wolli ehitab kogu oma arutluskäigu üles ühele lausele, mis on artiklis toodud pildiallkirjana. Tõenäoliselt ajakirjanik lisas selle? Või oli siis AFP andmepangas selline pildiallkiri.

    5. Sinu poolt viidatud tuulepargis on 270 tuulikut, Hiiumaa lähedale kavandatavas tuulepargis 500 tuulikut, 2x rohkem kui seal inglise ranniku lähedal. any problem with that?
    “Roheline energiakava järgnevaks 10 aastaks on järgmine. Esiteks ehitada vähemalt 500 avameretuulikut, mis toodaksid 5 TWh elektrienergiat aastas, kogumaksumusega maksimaalselt 2,5 mld €.”

    6. lisaks tuulikutele on vaja ka kaablit Rootsi ning elektri ja soojuse koostootmise- jaamu.
    docs.google.com/Doc?id=dfr86zkv_56c8rfwm

    7. … veenvamaid argumente mille kohta?

Comments are currently closed.