Monthly Archive for February, 2007

Page 2 of 4

Ajavöönditüng

Praegu on laupäeva hommik.
Kojulend kestab vähem kui 24 tundi.
Tallinnas maandun pühapäeval kell 1735.

Järeldus: homme on esmaspäev.

Tallinn > San Jose

19feb07 0600+2: Start Sakust. Tulika teatas eile õhtul, et neil ei ole hommikuks mitte ühtegi autot anda, tuli ETX-iga lennujaama sõita.

19feb07 0855+1: TLLARN. Tallinna lennujaama tasuta wifi oli pisut peetis — DHCP server ei võtnud toru. Arlandas on wifi küll olemas, aga tasuta traadita võrku nad kohalike sõnutsi “alles ootavad”. See-eest on neil siin olemas mingid üldkasutatavad kompuutrid, kus operatsioonisüsteemiks teadagi mis; kiirsuhtluseks pakutakse ainult MSN, ICQ ja Yahoo messenger’e. Tuleb Luftfartsverket’ile pretensioon esitada ;)

19feb07 1425-6: ARNORD. Pretensioon sai esitatud. Skype’i nad ka “alles ootavad”. SAS-i stjuuardessid on endiselt koledad. Chicagos on lumi maas, lennujaam on aga see-eest SIGAsuur. Ühest terminalist teise saab rongiga, aga see-eest on igal pool wifi olemas (päevapilet $6.95).

19feb07 2003-8: ORDSJC. United Airlinesi Boeing 757 tüüpi maaliinibuss toimetas mind 4,5 tunniga San Josesse. Avisest sain kohalike arvates pereautoks kvalifitseeruva Chevrolet Impala ja GPS-i ning orienteerusin hotelli. Majutusteenuse soolase hinna sees internetti loomulikult ei olnud (ärgem unustagem, et tegemist on kapitalistliku riigiga!), aga kohalikud metrofi.com nimelised Nossovid pakuvad siin tasuta netti kõigile, kes nende klientide reklaamibännereid vaadata viitsivad. Adblock peale ja pole viga midagi :p

Toast tuppa enam-vähem täpselt 24 tunniga.

Nädalaplaan

E: TLL-ARN-ORD-SJC
T-R: töö ja kui natuke vaba aega jääb, siis ehk ka pisut ringivaatamist.
L/P: SJC-ORD-CPH-TLL

Hansapanga preemiapunktid – mismõttes?!?

Parasiil ja Triin võtsid taas üles teema, millest nii Parasiil kui tarbija24 kasutajad juba varem kirjutanud on — Hansapanga krediitkaartide preemiaprogrammi.

Parasiili esimese postituse kommentaarides lubasin oma vastavasisulisest kogemusest kunagi pikemalt kirjutada.

2006. aasta viimastel kuudel oli mul pangaga muudest asjadest juttu ning sõbralik teenindaja mainis muuhulgas, et ma peaksin oma punktide eest kingituse kärmelt välja valima, sest punktid kaotavad peatselt kehtivuse. Küsimusele “Mismõttes?!?” sain vastuseks soovituse lugeda preemiaprogrammi üldtingimuste pisikest kirja. Ennäe imet, oligi nii.

Kingikataloogi sisu jagunes laias laastus kolme kategooriasse — täiesti mõttetud asjad, minu punktisummat ületavad asjad ning asjad, mille märkimisväärsest hinnast väikese kuni mõõduka punktikoguse eest mikroskoopilist hinnaalandust pakuti. Otsustasin oma kallile kaasale täiendavaks jõulukingiks mingi mingi USB MP3 mängija soetada. Täitsin tellimusvormi, aga mingit kinnitust meilile ega kuhugi mujale mõistagi ei saanud.

Jõulusöök oli juba ammu seeditud, kui mu postkasti jõudis teade, et postkontoris ootab mind tähitud kiri. Tegemist oli tõendiga, mille alusel võisin oma kingituse mulle sobivast Pluss-Miinus Euronicsi poest lunastada. Et mul oli puhtjuhuslikult samal päeval Kristiinesse asja, käisin sealsest elektroonikapoest läbi, kus personal vaatas mu pangast saadud paberilehte ja küsis “a kas te meili saatsite?”. Küsimusele “Mismõttes?!?” sain vastuseks selgituse, et paberil oli ju kirjas, et kui ma saadan mingile x-aadressile meili, siis nad saadavad mu kingituse kolme tööpäeva jooksul mulle sobivasse poodi. Väitsin, et ma olen juba siin ja et ehk neil on mainitud vidinaid laos, sain resoluutse vastuse, et kõnealuseid tooteid tuuakse neile ainult Hansapanga kingisaajate rõõmustamiseks ning ainult ettetellimisel.

Panin meili posti, aga et aasta lõpuni oli jäänud vähem kui kolm tööpäeva, oli mul alles pärast aastavahetust põhjust sammud poodi seada. Reedeks, 5. jaanuariks, pidi mu unistuste vidin Kristiinesse jõudma. Kindluse mõttes läksin sellele järele alles laupäeval. Nooruke müüjatar võttis mu lipiku, küsis, kas ma meili saatsin (vastasin väga rahulikult, et jah, loomulikult, ning et eilseks pidi junn kohal olema) ning lahkus taha vasakule, et sealt mõne minuti pärast vabandava naeratusega naasta ja teatada, et ma võiksin esmaspäeval uuesti tulla. Küsimusele “Mismõttes?!?” sain vastuseks selgituse, et reedene kaup ei ole veel lahti pakitud ja võib-olla seda mälupulka saadetud kola hulgas ei olnudki.

Endiselt jäist rahu säilitades küsisin müüjatari otsese ülemuse nime ja telefoninumbrit, selgitades, et kellelgi hakkab kohe väga halvasti minema, aga mul on vaja teada, kas esitada kahjunõue Euronicsile või Hansapangale, ning et selleks on mul vaja teada, kas vidin on reaalselt kohale jõudnud või mitte. Ülemuse numbrit ma ei saanud, aga tibi lahkus uuesti taha vasakule, võttes seekord kaasa mingi kapp-tüüpi meesisendi, kelle praktiline väärtus seisnes tõenäoliselt tema võimes suured kastid väikeste eest või pealt ära tõsta. Igatahes oli tibi mõne aja pärast tagasi, Philipsi kirjadega pisipakk näpus.

Arvasin juba, et ka hansapankurid on oma vigadest õppinud ning selle äpardunud preemiaprogrammi kinni pannud. Aga ei — peatselt potsatas mu e-postkasti võtmekliendi infokiri, kus mind teavitati võimalusest loobuda tasuta pangasisestest maksetest ja 20%-lisest kodukindlustuse hinnasoodustusest ning saada oma krediitkaardi preemiakontole 50 preemiapunkti.

Küsimus “Mismõttes?!?” on endiselt aktuaalne.

Delicious del.icio.us

Sageli juhtub, et komistan netis huvitavate või kasulike materjalide otsa, millega põhjalikumalt tutvumiseks pole aga hetkel piisavalt aega. Abiks on del.icio.us, kuhu saan ühe nupu- ja paari klahvivajutusega lisada järjehoidja parajasti minu ekraanil olevale lehele. Ning alates tänasest on mu värskeimad järjehoidjad — koos lisamise kuupäevadega — nähtavad ka selle blogi külgpaneelil: ehk võib mõni neist teistelegi huvi pakkuda.

Del.icio.us on tõepoolest delicious: 2005. aasta suvel viskas Peeter Marvet selle abil valmis väikese, kuid vahva rakenduse del.icio.us/riigikogu, mis võimaldab kõigil huvilistel Eesti õigusloomeprotsessi pidevalt silma all hoida.