Mina, pooljuht

Läinud sügisel oli mul reaalne võimalus kinga saada. Põhjus selles, et mina ja mu uus ülemus ei suutnud üksteisega piisavalt kiiresti kohaneda. Aasta lõpuks aga olime suutnud üles leida teineteise positiivsed omadused ning jõuda olukorda, kus me oleme võimelised teineteist täiendades reaalseid tulemusi saavutama; kinga asemel sain hoopis väikese ametikõrgenduse. Täna on minu vedada pisike, aga kuri (loe: tubli) tehniliste teenuste tiim. Seega olen keskastme juht ehk — nagu üks mu hea tuttav kunagi defineeris — pooljuht.

Mida ma siis oma töises rollis tähtsaks pean? Kõige laiemas laastus kahte asja: eestvedamist (leadership) ja võimaldamist (facilitation). Mida need minu jaoks tähendavad? Eestvedamine tähendab minu jaoks eelkõige seda, et ma võtan omaks ja “müün” seejärel oma meeskonnale maha nii ettevõtte kui oma osakonna eesmärgid. Võimaldamine tähendab seda:

  1. et mu tiimi liikmetel oleks, mida teha;
  2. et neil oleks, millega seda teha; ja
  3. et neil ei oleks midagi, mis takistaks neid seda tegemast.

Ning kuna mind on õnnistatud vaid väga heade töötajatega, võin üsna kindlalt väita, et alanud aasta saab olema pingeline, ent tulemuslik.

6 Responses to “Mina, pooljuht”


  • kas see võib lõpuks tähendada seda, et Skype hakkab kunagi tulevikus ka normaalselt funktsioneerima?

  • Su sõnad on hämarad, anonymous. Mida sa täpsemalt silmas pidasid?

  • seda, et Skype (nii win- kui linux versioon) keeldub natuke liiga tihti telefonikõnedest ja chat-sõnumitest. muud miskit. lisaks, ka kasutajaliides käitub kohati kummaliselt. jne.

  • Hea oleks, kui viitsiksid oma sedalaadi muresid kurta support.skype.com vahendusel — siis jääks jutust jälg maha ning mõnedki probleemid leiaksid kiiremini lahenduse. Mured, millest vaid omaette (või kõrtsilauas või wolli blogis) jauratakse, jäävad aga reeglina sinnapaika.

  • Andrus, pooljuht

    aaa..soovitan mõelda eestvedamise koha pealt ka sellele et see ei ole pelgalt “müümine”. Parem oleks: ise asjadesse uskumine, tahe neid teha, ise kuskilt nurgast nokitsema asumine, teiste kaasamine ja nakatamine. Ja kõik läbi fanatismi ja edasipüüdluse prisma. Kõlab vbl teistmoodi vängelt kuid paremini kui “müümine”. Müüa tegelikult võid ka asju mida ise teha ei taha või millesse pole usku , kuid see pole enam eestvedamine…

  • Mul on see “häda”, et ma ei suuda müüa asju ega ideid, millesse ma ise ei usu. St kõigepealt pean need ise “ära ostma”. Nii et kuigi silt on teine, on sisu sama, millest Andrus rääkis.

Comments are currently closed.