Keda valisin?
Kuna Eesti valimissüsteemis valitakse tegelikult erakondi, mitte isikuid, on minu meelest mõistlik oma hääl anda sobivaima erakonna esinumbrile oma valimisringkonnas. Tänavustele Riigikogu valimistele on oma nimekirja esitanud 11 erakonda.
Kaheksa neist (Eesti Iseseisvuspartei, Eesti Keskerakond, Eesti Vasakpartei, Eestimaa Rahvaliit, Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit, Konstitutsioonierakond ja Vene Erakond Eestis) on mulle põhimõtteliselt vastuvõetamatud kui marurahvuslased, kristlased, punased või sulid (hea lugeja võib tähestikulises järjestuses toodud erakonnad ise neisse gruppidesse paigutada). Samuti langeb välja Erakond Eestimaa Rohelised, kelle põhiseisukohtadega ma küll nõustun, kuid kes ei suuda riigi juhtimise vastutust välja kanda.
Sõelale jäid Eesti Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Pean tunnistama, et ma pole nende programme veel täie põhjalikkusega läbi jõudnud töötada, nii et mõjuva põhjuse ilmnemisel võin oma hääle veel reformistidelt ära võtta ja sotsidele anda.
Miks valisin?
Sest kes valima ei lähe, jääb neljaks aastaks hääletuks (nagu president Ilves ütles) või võib Põhja-Koreasse kolida (nagu Pilleriin ütles). Ja nagu ma ise olen kogu aeg öelnud, ei ole valimata jätnud tegelastel õigust pärast möliseda.
Kuidas valisin?
Loomulikult osalesin e-valimistel (http://www.valimised.ee). Aga miks ma e-valimistele ei lingi? Sest see oleks vastuolus ausa e-hääletamise põhimõtetega.
Kui sa loed mu juhuslikke mõtteid RSS vahendusel, siis palun teavita oma uudistelugejat sellest, et voog on nüüdsest saadaval aadressilt http://feeds.feedburner.com/wolli.
Ja kui sa tahad oma blogger.com blogile ka sellist sildipilve nagu mul on, siis leiad vajalikud õpetused siit.
25feb07 0957-8: Clarion San Jose Airport. Hotelli kohta võib öelda niipalju, et maksis kolm korda vähem kui Marriott, kus esialgu elasin, kuid see-eest oli siin hinna sees nii internet kui hommikusöök. United Airlines annab lootust, et USA täna enam nii kõvasti ei ime. Ega’s midagi, lähen uuele katsele.
25feb07 2127-6: SJC-ORD. Sedakorda ei rõõmustanud United mind vana Boeingu, vaid päris kabeda Airbus 319-ga. Ühtlasi õnnestus mul ka välja selgitada põhjus, miks SASi stjuuardessid nii koledad on. Nimelt olin just lennukisse sisenenud, kui mind tervitanud United Airlinesi mundris näitsik äkki hüüdis: “Pratar du svenska?”. Vastasin, et bara en liten ja läksin oma kohale. Hilisema vestluse käigus selgus, et tegemist pesuehtsa rootsi tõugu stjuuardessiga, kes juba üle 10 aasta Unitedi leiba teenib. SAS-ile aga on vaid koledad alles jäänud. Chicagosse jõudsime veerand tundi enne plaanitud aega, kuid ootasime kolmveerand tundi perroonil, sest meile määratud väravast ei olnud teine lennuk veel lahkunud.
26feb07 1430+1: ORD-CPH. SAS võib oma Business Sleeper istmete üle uhkustada palju tahab, aga Lufthansal on ikkagi mugavamad istmed. Magada siiski õnnestus.
26feb07 1930+2: CPH-TLL. Estonian Airi lennukisse istudes tekkis selline tunne, et lõpuks ometi olen kodus. Nüüd on juba õhtusöök ka söödud ja ehk õnnestub oma bioloogiline kell kah GMT+2 peale sättida.
wolli: “Could you bring me a local beer, please?”
server: “I’m sorry, sir, we don’t have any on tap, but I could get you a bottle of Bud Light.”
wolli . o O (wtf? Mis ajast Bud kohaliku eripäraga hiilgab?): “Oh, sorry. I meant local as in ‘local to California’, not LoCal as in ‘low calorie’.”
server: “Oh… We’ve got Gordon Biersch Märzen, a red beer from San Jose.”
wolli: “Good. I’ll have a glass of that, thanks.”
server: “Coming right up, sir!”
24feb07 1000-8: Marriott San Jose. Kott pakitud. Nüüd tuleb mõni bensujaam leida, auto tankida ja tagastada ning neli tundi United Airlines’i õhubussis loksuda. Chicagos 2,5 h pausi, siis 8,5 h Kopenhaagenisse ning sealt pärast pooltteist ootamis- ja pooltteist lennutundi Tallinnasse.
Tagasivaatena võib öelda, et jetlag ei ole minu jaoks küll ületamatu probleem, kuid esimestel päevadel kippus hommik enne kukke ja koitu saabuma, ent see-eest tahtis Une-Mati juba hilisel pärastlõunal kallale tulla. Ilmselt on edaspidi nutikas sättida pikemad lennud nii, et sihtkohta saabumise ja asjalikuks hakkamise vahele jääks päev või paar aklimatiseerumiseks. Ning järgmine kord lendan SJC asemel SFO-sse; see võimaldab kahe ümberistumise asemel üheainsaga hakkama saada.
24feb07 1314-8: Clarion San Jose Airport. USA imeb. Ja kohe nii kõvasti, et ma ei saa siit minema. Nimelt selgus lennujaamas, et United oli mu lennu tühistanud, kuna Chicagos on ilm kapitaalselt kerses. Praeguste plaanide kohaselt peaksin koju saama täpselt 24-tunnise hilinemisega, st üritan homme samal ajal uuesti.