Kallis külaline

– Halloo?
Halloo! Kuule, ma tulen sulle külla.
– Oo, tore! Millal? Nädalavahetusel?
Ei, nädalavahetusel ma ei saa, jõle kiire on. Aga ma lasen oma sekretäril mu kalendrist mingi sobiva aja otsida ja sulle ka teada anda.
– Ee… nojah… sind oleks tore näha küll. Eks ma sätin oma plaanid nii, et see sulle sobiks.
Seda ma arvasingi. Me oleme ju sõbrad!
– Ee… Muidugi oleme sõbrad. Mul on tõesti hea meel sinu sõber olla.
Ah jaa, üks asi veel: pane oma koer ketti, kui ma tulen. Ja ütle naabrimehele, et ta oma lärmakad lapsed minu tuleku ajaks maale vanaema juurde saadaks. Meil on tähtsad jutud rääkida ning koera klähvimine ja laste kilkamine võib mu keskendumist segada. Muide, ma võtan oma turvamehe ka kaasa ja panen su värava ette seisma, et keegi meid ei häiriks. Ütle siis oma naisele, et ta tööle minnes passi kaasa võtaks — siis ta saab õhtul muretult koju tagasi tulla.

Üldiselt oleks siinkohal sobilik vastata “Käi perse, kuradi punnsilm!” ja toru hargile lajatada.

Aga mitte alati.

0 Responses to “Kallis külaline”


Comments are currently closed.