ehk wolli tegemised ja arvamised
Täna sai minust ametlikult Eesti Langevarjuklubi ekspresident ning Veelast klubi kolmas president.
Viimase asjana presidendiametis allkirjastasin eile ühe lepingu, mille ettevalmistamise eest on surematu au ja kuulsuse ära teeninud Mambur ning mille eduka täitmise korral ootab ELaKit helge tulevik.
Peeter Karl korraldas konkursi, kus siinkirjutaja valiti aasta isaks 
Konkursi esikoht — aasta ema tiitel — läks aga Alice’ile.
Tegelikult aga on lood nii, et täna kell 15:49 algab minu isakarjääri teine aasta (oi blin, kui keeruline oli seda lauset ohutult sõnastada).
Täna sain lõpuks kätte oma uue ratta — Honda Deauville (pildil vasakpoolne). Ostetud sai ta Saksa eBay’st, Eestisse saabus ArcoTrans’i rekkaga.
ARK-is läks kõik esiotsa sujuvalt: spetsialistid viskasid asjale pilgu peale, leidsid, et kõlbab arvele võtta küll ning tehniline pass ja numbrimärk anti kah. Viis kuud kindlustust sai ka ära ostetud ning siis tehnoülevaatusele. Pärast mõningat otsimist õnnestus isegi VIN-kood raamilt üles otsida ja… see ei klappinud sellega, mis tehnilises passis kirjas oli! Esimene ehmatus oli päris korralik, siis aga selgus, et ühe 0 asemel oli passi eksikombel C sattunud. Süüdi oli Saksa tehniline pass, milles selle konkreetse nulli parem serv oli ära kulunud ning nii see näpukas tehtud saigi.
Mis seal’s ikka, ARK-i tagasi ja uus pass ja kindlustusse tagasi ja uus kindlustus (selle eest tuli infosüsteemi arvates paar rahatäppi juurde maksta, nii et nüüd on mul selline poliis, kus seisab, et 5 kuud liikluskindlustust maksis 2 krooni — tehke järgi või makske kinni 
) ja ülevaatusele tagasi. Seal vaadati, et nüüd on pass korras, küsiti 200 krooni ja löödi pikema jututa ülevaatuse tempel passi sisse. Mis sest rattast ikka kontrollida — kuna ma oma jõul ülevaatusele pääsesin, siis ta ju järelikult sõidab küll
Kui jaanipäev peetud, lasen oma uue sõbra Motoremis üle vaadata ning tagumise, vahuga parandatud, kummi ära vahetada. Ja seejärel tuleb vanale uus omanik leida.
Kui kõik läheb plaanipäraselt, maandun umbes 22 tunni pärast Las Vegases. Jetlagi ennetamiseks olin öö otsa üleval — eks näis, kas sain oma bioloogilise kella õigesse ajavööndisse lükatud või mitte.