Kui oled laadinud Skype’i serverist oma arvutisse väikese ja lihtsa programmi, millega saad interneti kaudu oma sõpradega tasuta rääkida, on see piraatkoopia ning kohus peab konfiskeerima nii Sinu arvuti kui Su interneti teenusepakkuja võrguseadmed.
(täiendatud 2006-04-28 01:23 ja 2006-04-30 00:41)
Kõlab jaburalt? Nii minagi arvan. Aga seadus on seadus ning Eesti Vabariigi autoriõiguse seadus (AutÕS) ütleb muuhulgas järgmist:
§ 181. Autori reprodutseerimisõiguse piiramine
(1) Ilma autori nõusolekuta ja tasu maksmata on lubatud teoste ajutine või juhuslik reprodutseerimine, mis toimub tehnilise protsessi lahutamatu ja olulise osana ning mille eesmärk on vahendada teose edastamist võrgus kolmandate isikute vahel või teha võimalikuks teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti seaduspärane kasutamine ning millel puudub iseseisev majanduslik eesmärk.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõige ei laiene arvutiprogrammidele.
Selle paragrahvi autoriõiguse seadusesse lisanud eelnõu seletuskirjast leiame viite nn EL autoriõiguse direktiivi 5. artiklile ning järgmise põhjenduse:
“[V]ahendajatele (internet service providers e. ISP-d) peab olema tagatud võimalus kolmandate osapoolte materjale oma kanaleid pidi vahendada ? kuna arvutivõrgus materjalide (teoste) liikumisel tekib neist teostest võrgus liikumise käigus mitmeid vahekoopiaid, võiks ilma sellise vaba kasutamise juhuta tegelikult kõik sellised ajutised koopiad arvutivõrgus lugeda seaduserikkumiseks (rikutakse autori õigust teoste reprodutseerimisele). Sellist olukorda ei saa loomulikult pidada põhjendatuks ning seetõttu vastav erand reprodutseerimisõiguse kohta ka sätestatakse.”
Igati adekvaatne ja mõistlik põhjendus. Aga… AutÕS § 181 hoolikal uurimisel näeme, et kellegi karvane käsi on sinna lisanud lõike 2, millega välistatakse 1. lõike kehtivus arvutiprogrammidele. Seega on arvutiprogrammi reprodutseerimine — isegi nn “tehniline reprodutseerimine” — lubatud ainult autori nõusolekul ja autori nõutava tasu maksmisel. Et Skype oma tarkvara eest kasutajailt raha ei küsi, võib tasu makstuks lugeda ning seega on vaja vaid autori nõusolekut.
“Oot-oot, aga Skype ju lubas mul selle programmi oma arvutisse tõmmata,” ütled Sa. Tõepoolest, Sinule annab Skype’i litsentsileping (ingliskeelne, vt p 2.1) selleks õiguse. Aga… kui Sul ei ole vahetut juurdepääsu Skype’i serverile, siis tulevad paratamatult mängu ka internetiteenuse pakkujad, kelle puhverserveritesse, marsruuteritesse jm aparaatidesse Skype’i programmist selle Sinuni toimetamise käigus “tehnilistel põhjustel” hulk ajutisi koopiaid tehakse.
Eurodirektiiv lubaks teenusepakkujal neid koopiaid teha, aga Eesti seadus ütleb “Stopp!”. Skype’i litsentsilepingu punkt 3.1 keelab Skype’i tarkvara levitamise ning viitab Skype’i levitustingimustele (samuti ingliskeelne), mille p 1.4 lubab Skype’i tarkvara levitada ainult CD-ROM’il või DVD-l, kui Skype ei ole levitajale andnud sõnaselget kirjalikku luba tarkvara levitamiseks muul viisil.
Karistusseadustik ütleb selle kohta nii:
§ 222. Piraatkoopia valmistamine
(1) Teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti reprodutseerimise eest levitamise eesmärgil ilma teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja loata – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.
(3) Kohus konfiskeerib käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme.
Lisaks seisab karistusseadustiku üldosas
§ 83 (1) Kohus võib kohaldada tahtliku süüteo toimepanemise vahendi ja süüteoga saadud vara konfiskeerimist, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale.
Nii et kui Su internetiteenuse pakkujal ei ole ette näidata kirjalikku luba Skype’i levitamiseks, võib kohus määrata talle rahalise karistuse ning konfiskeerida tema võrguseadmed kui süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud esemed vahendid. Ära looda, et Sa ise kergemini pääsed: kuna Sina tegid oma arvutisse koopia mitte Skype’i serveris olnud originaalist, vaid teenusepakkuja poolt valmistatud piraatkoopiast, siis lähed Sa kuni kolmeks aastaks rootsi kardinate taha või saad rahalise karistuse. Sinu arvuti, ADSL-modem ja wifi ruuter aga konfiskeeritakse ning antakse koos teenusepakkujale kuulunud seadmetega mõnele õppeasutusele alaliseks kasutamiseks Tiigrihüppe sihtprogrammi raames.
“Oh, aga Skype ei lähe ju kedagi kohtusse kaebama,” ütled Sa. Pole vajagi. Võtame uuesti lahti autoriõiguse seaduse:
§ 77 (4) Autorite [---] õiguste ning seaduslike huvide ilmse rikkumise juhtudel on kollektiivse esindamise organisatsioonidel õigus esindada kõiki autoreid [---] ilma volituseta.
“Oot, aga Skype võib ju BSA-le öelda, et tal pole kellelegi mingeid pretensioone,” muutud Sa murelikuks. Muretsemiseks on põhjust, sest:
§ 77 (3) Ajal, mil autorite [---] õigus on kollektiivse esindamise organisatsioonil kas vastavalt seadusele või lepingule, ei saa autor [---] oma sellekohaseid õigusi ise teostada.
Vot nii kõvad seadused on meil siin Eesti Vabariigis. Ning kusagilt kostab juba BSA verekoerte vihast lõrinat.
MÄRKUSED:
- Linuxi, Firefoxi, OpenOffice.org ja muu vaba tarkvara allalaadimise eest ei saa kedagi kinni panna, kuna nende autorid on andnud kõigile õiguse oma programmide kasutamiseks, kopeerimiseks ja levitamiseks.
- Kõik selles ajaveebis avaldatud artiklites väljendatud ideed ja arvamused kajastavad minu isiklikke seisukohti, mis ei pruugi vastata minu tööandja ega ühegi muu isiku omadele. Kommentaarides väljendatud arvamused kajastavad nende autorite isiklikke seisukohti.
- Käesolevat artiklit (ja kõiki muid selle ajaveebi artikleid) on lubatud kasutada ja levitada vastavalt Creative Commons Attribution-ShareAlike 2.5 litsentsi tingimustele.
