Monthly Archive for April, 2006

Hädas koopiakaitsega? Rattus ja Härg aitavad!

Eesti Vabariigi autoriõiguse seadus (ning WIPO autoriõiguse leping ja EL autoriõiguse direktiiv, millele tuginedes see säte Eesti seadusesse lisati) annab autoritele võimaluse lisada oma teostele tehnilisi kaitsemeetmeid, st tehnoloogilisi vahendeid, mille eesmärk on takistada või piirata teosega selliste toimingute tegemist, milleks autor ei ole luba andnud.

Tegemist on rahvusvahelise loovtööstuse efektiivse lobitöö järjekordse suursaavutusega. Kahtlemata parandavad tehnilised kaitsemeetmed autoriõiguste omajate võimalusi oma õigusi kaitsta, kuid nende kasutamine piirab ebaproportsionaalselt teoste kasutajate õigusi, seda ennekõike teoste vaba kasutamise osas. Kultuuriministeeriumi meedia- ja autoriõiguse osakonna levitalituse juhataja Kärt Nemvalts viitab Tartu Ülikooli Õigusinstituudi väljaantava Intellektuaalse Omandi Infokirja seni viimases numbris AutÕS §803 lõikele 4, mille kohaselt vabaks kasutamiseks õigustatud isik võib nõuda õiguste omajalt tehnilise kaitsemeetme kõrvaldamist ning pöörduda kokkuleppele mittejõudmisel Kultuuriministeeriumi juures asuva autoriõiguse asjatundjate komisjoni poole või kohtusse. Nemvalts tunnistab, et tehnilisi kaitsemeetmeid puudutavas osas joonistub väga selgelt välja vastuolu õiguste omajate ja laiema üldsuse huvide vahel, ning leiab, et 4. lõikes sätestatu aitab kaitsta üldsuse huve.

Ma tahaksin väga näha, kuidas isiklikuks tarbeks koopiat teha sooviv eraisik või õppetöös illustreeriva materjalina kasutamiseks koopiat teha sooviv maakool mõne rahvusvahelise plaadifirmaga koopiakaitse eemaldamise teemal läbirääkimisi peab ning kuidas autoriõiguse asjatundjad kokkuleppele mittejõudmise korral tema seaduslikke huvisid kaitsma asuvad.

Lisaks on tehniliste kaitsemeetmete praegune regulatsioon karjuvas vastuolus autoriõiguste tähtajalisuse põhimõttega. Teadupärast kehtib autoriõigus autori eluajal ja 70 aastat pärast tema surma. Kuna kaitsemeetmete kasutamine on lubatud ilma teose “lukustamata” versiooni hoiustamist nt Kultuuriministeeriumi või WIPO juures, ei saa teos autoriõiguse kaitsetähtaja lõppemisel tehnilistel põhjustel üldkasutatavaks muutuda.

Juriidiliselt on aga kõik korrektne.

Raha ei haise. Või siiski?

“Jeder nach seinen Fähigkeiten, jedem nach seinen Bedürfnissen!” (igaühelt tema võimete, igaühele tema vajaduste järgi) kirjutas Karl Marx oma “Gotha programmi kriitikas”. Peeter Marvet viitab Ross Mayfield’ile, kes viitab John Sviokla’le, kes võtab kokku Dan Ariely ja James Heyman’i artikli:

Sotsiaalsed turud (sõbrateenete osutamine, vabatahtlik töö jne) on turud, kus pingutus ei sõltu tasust. Kuid kui sotsiaalsel turul võtta täiendavalt kasutusele majanduslikud kompensatsioonimehhanismid, siis seal tegutsevate inimeste motivatsioon hoopis väheneb, sest nüüd töötavad nad raha eest — ja nende pingutus on seotud sellega, kui palju neile makstakse. [---] Väike kompensatsioon ei ole mitte ainuüksi halb motivaator, vaid saastab seni hinnasildita olnud pingutuse, muutes sotsiaalse turu majanduslikuks.

Siin võib peituda vastus küsimusele, miks Väikesed Ägedad Ettevõtmised kipuvad kuulsaks ja edukaks saades “kommertsiks kätte minema”. Garaazhibänd saiteha sellist muusikat, nagu ise tahtis, plaadifirma aga nõuab toodet, mida massid ostaksid. Aatemeeste klubi meelitas ligi piisavalt palju huvilisi, et reorganiseeruda parteiks — ning on valmis parlamenti pääsemiseks vajadusel mõned hääled juurde ostma. Oma pööraste ideedega mingis valdkonnas revolutsiooni teha suutnud startup-firma läheb börsile ning selle juhtkond hakkab uute uute revolutsioonide korraldamise asemel muretsema järgmise kvartali finantsaruande pärast…

Probleem ei ole kindlasti mitte ainult suuruses. Võtame kasvõi Vikipeedia, millel on täna kümneid tuhandeid aktiivseid kaasautoreid, kuid mis on suutnud jääda tegutsema sotsiaalse ettevõtmisena.

Kas asi võib olla selles, et Väikese Ägeda Ettevõtmise eestvedajad, tahtes oma (esialgu alles väikest) ettevõtmist kasvatada kiiremini kui ainult sotsiaalsete meetoditega võimalik, otsustavad kasvupotentsiaali nö “sisse osta”, nõustudes plaadi turulesaamiseks tegema ka paar mainstream-lugu või võttes oma loodavasse erakonda ka mõned küsitavate aadetega, kuid raske rahakoti ja heade sidemetega tegelased?

Short-sighted stock markets

Stock markets were once meant to allow the bright meet the rich. By bringing together people who had bright ideas and no or little money with people who had some money for which they couldn’t think of any other use, the markets allowed enterprises to be founded and expanded.

Back then, investors invested in companies. They bought shares in anticipation of receiving a piece of the company’s future profits. And they usually had at least a rough idea about the business “their” companies were in.

Nowadays, this is no longer the case. Most investors are only concerned about how their stocks are doing; they don’t really care how — and often don’t even know what — the companies they own a share of are doing. The stocks no longer represent corporations, they’ve started a life of their own. The means have become the ends.

In the fast-paced action of today’s stock market, the sights are set short: a broker has to focus on what’s going on now, leaving long-term thinking to scientists and philosophers. You don’t need to stick with the company to enjoy the benefit of its ability to create value — you sell on the day it announces a bad quarter, and buy something else that is expected to go up.

“Microsoft’s stock closed at $24.15, down $3.10 a share, or 11.4 percent, after the Redmond software company indicated plans Thursday to invest more in its businesses — including a battle for the Internet with Google and Yahoo! — at the expense of higher short-term profits,” writes Benjamin Romano in LA Times.

And, while juggling their money where it grows fastest, the stock players — or at least the smarter-than-average ones — earn much more than the companies whose shares they buy and sell.

Innovation? Who cares! The future is now!

KGB – kraana, gravitatsioon, BASE!

Skydive Extreme

Täna kell 18:00 kohaliku aja järgi hakkab Tallinna Hipodroomil asju juhtuma. Nimelt avab Eesti Langevarjuklubi ametlikult oma 2006. aasta hüppehooaja ning avaürituse käigus sooritavad uljad sportlased lisaks “tavalisele” demohüppele ka Eestis ennenägematu etteaste, hüpates alla spetsiaalselt selleks kohale toodud erikuradikõrge kraana otsast.

Tule vaatama ja võta sõbrad ka kaasa! Sissepääs ei maksa midagi ning kui hästi läheb, saate Hipokalt kaasa haarata flaierid, millega pääsete õhtul Hollywoodis aset leidvale afterparty’le 120 krooni asemel kõigest 80-ga.

Sinu Skype on piraatkoopia!

Kui oled laadinud Skype’i serverist oma arvutisse väikese ja lihtsa programmi, millega saad interneti kaudu oma sõpradega tasuta rääkida, on see piraatkoopia ning kohus peab konfiskeerima nii Sinu arvuti kui Su interneti teenusepakkuja võrguseadmed.

(täiendatud 2006-04-28 01:23 ja 2006-04-30 00:41)

Kõlab jaburalt? Nii minagi arvan. Aga seadus on seadus ning Eesti Vabariigi autoriõiguse seadus (AutÕS) ütleb muuhulgas järgmist:

§ 181. Autori reprodutseerimisõiguse piiramine

(1) Ilma autori nõusolekuta ja tasu maksmata on lubatud teoste ajutine või juhuslik reprodutseerimine, mis toimub tehnilise protsessi lahutamatu ja olulise osana ning mille eesmärk on vahendada teose edastamist võrgus kolmandate isikute vahel või teha võimalikuks teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti seaduspärane kasutamine ning millel puudub iseseisev majanduslik eesmärk.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõige ei laiene arvutiprogrammidele.

Selle paragrahvi autoriõiguse seadusesse lisanud eelnõu seletuskirjast leiame viite nn EL autoriõiguse direktiivi 5. artiklile ning järgmise põhjenduse:

“[V]ahendajatele (internet service providers e. ISP-d) peab olema tagatud võimalus kolmandate osapoolte materjale oma kanaleid pidi vahendada ? kuna arvutivõrgus materjalide (teoste) liikumisel tekib neist teostest võrgus liikumise käigus mitmeid vahekoopiaid, võiks ilma sellise vaba kasutamise juhuta tegelikult kõik sellised ajutised koopiad arvutivõrgus lugeda seaduserikkumiseks (rikutakse autori õigust teoste reprodutseerimisele). Sellist olukorda ei saa loomulikult pidada põhjendatuks ning seetõttu vastav erand reprodutseerimisõiguse kohta ka sätestatakse.”

Igati adekvaatne ja mõistlik põhjendus. Aga… AutÕS § 181 hoolikal uurimisel näeme, et kellegi karvane käsi on sinna lisanud lõike 2, millega välistatakse 1. lõike kehtivus arvutiprogrammidele. Seega on arvutiprogrammi reprodutseerimine — isegi nn “tehniline reprodutseerimine” — lubatud ainult autori nõusolekul ja autori nõutava tasu maksmisel. Et Skype oma tarkvara eest kasutajailt raha ei küsi, võib tasu makstuks lugeda ning seega on vaja vaid autori nõusolekut.

“Oot-oot, aga Skype ju lubas mul selle programmi oma arvutisse tõmmata,” ütled Sa. Tõepoolest, Sinule annab Skype’i litsentsileping (ingliskeelne, vt p 2.1) selleks õiguse. Aga… kui Sul ei ole vahetut juurdepääsu Skype’i serverile, siis tulevad paratamatult mängu ka internetiteenuse pakkujad, kelle puhverserveritesse, marsruuteritesse jm aparaatidesse Skype’i programmist selle Sinuni toimetamise käigus “tehnilistel põhjustel” hulk ajutisi koopiaid tehakse.

Eurodirektiiv lubaks teenusepakkujal neid koopiaid teha, aga Eesti seadus ütleb “Stopp!”. Skype’i litsentsilepingu punkt 3.1 keelab Skype’i tarkvara levitamise ning viitab Skype’i levitustingimustele (samuti ingliskeelne), mille p 1.4 lubab Skype’i tarkvara levitada ainult CD-ROM’il või DVD-l, kui Skype ei ole levitajale andnud sõnaselget kirjalikku luba tarkvara levitamiseks muul viisil.

Karistusseadustik ütleb selle kohta nii:

§ 222. Piraatkoopia valmistamine

(1) Teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti reprodutseerimise eest levitamise eesmärgil ilma teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja loata – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.

(3) Kohus konfiskeerib käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme.

Lisaks seisab karistusseadustiku üldosas

§ 83 (1) Kohus võib kohaldada tahtliku süüteo toimepanemise vahendi ja süüteoga saadud vara konfiskeerimist, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale.

Nii et kui Su internetiteenuse pakkujal ei ole ette näidata kirjalikku luba Skype’i levitamiseks, võib kohus määrata talle rahalise karistuse ning konfiskeerida tema võrguseadmed kui süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud esemed vahendid. Ära looda, et Sa ise kergemini pääsed: kuna Sina tegid oma arvutisse koopia mitte Skype’i serveris olnud originaalist, vaid teenusepakkuja poolt valmistatud piraatkoopiast, siis lähed Sa kuni kolmeks aastaks rootsi kardinate taha või saad rahalise karistuse. Sinu arvuti, ADSL-modem ja wifi ruuter aga konfiskeeritakse ning antakse koos teenusepakkujale kuulunud seadmetega mõnele õppeasutusele alaliseks kasutamiseks Tiigrihüppe sihtprogrammi raames.

“Oh, aga Skype ei lähe ju kedagi kohtusse kaebama,” ütled Sa. Pole vajagi. Võtame uuesti lahti autoriõiguse seaduse:

§ 77 (4) Autorite [---] õiguste ning seaduslike huvide ilmse rikkumise juhtudel on kollektiivse esindamise organisatsioonidel õigus esindada kõiki autoreid [---] ilma volituseta.

“Oot, aga Skype võib ju BSA-le öelda, et tal pole kellelegi mingeid pretensioone,” muutud Sa murelikuks. Muretsemiseks on põhjust, sest:

§ 77 (3) Ajal, mil autorite [---] õigus on kollektiivse esindamise organisatsioonil kas vastavalt seadusele või lepingule, ei saa autor [---] oma sellekohaseid õigusi ise teostada.

Vot nii kõvad seadused on meil siin Eesti Vabariigis. Ning kusagilt kostab juba BSA verekoerte vihast lõrinat.

MÄRKUSED:

  1. Linuxi, Firefoxi, OpenOffice.org ja muu vaba tarkvara allalaadimise eest ei saa kedagi kinni panna, kuna nende autorid on andnud kõigile õiguse oma programmide kasutamiseks, kopeerimiseks ja levitamiseks.
  2. Kõik selles ajaveebis avaldatud artiklites väljendatud ideed ja arvamused kajastavad minu isiklikke seisukohti, mis ei pruugi vastata minu tööandja ega ühegi muu isiku omadele. Kommentaarides väljendatud arvamused kajastavad nende autorite isiklikke seisukohti.
  3. Käesolevat artiklit (ja kõiki muid selle ajaveebi artikleid) on lubatud kasutada ja levitada vastavalt Creative Commons Attribution-ShareAlike 2.5 litsentsi tingimustele.