“Mälupulga afäär” on järjekordne näide sellest, et Eesti ametnikud peavad rahvast lambakarjaks, kellele võib rääkida mida tahes — ning et Eesti ajakirjandus ei suuda või ei taha neile ette söödetavat materjali vähegi kriitiliselt analüüsida. Et mul puudub juurdepääs tele- ja raadioarhiividele, piirdun siinkohal vaid kolmes e-ajalehes avaldatud selleteemaliste kirjutiste kõrvutamisega, ent juba siitki tuleb välja mitu küsimusi tekitavat vastuolu.
Allikad:
Kõik allikad on ühel meelel selles, et mälupulk leiti möödunud suvel (EE: 13. juuni õhtul 2005) Tammsaare pargist, et sellel olid (EE: umbes) 300 tuhande kaitseväekohuslase andmed (SLO: nimed, isikukoodid, isanimed, aadressid; EE: nimi, isikukood, aadress ning passi- või ID-kaardi andmed), ning et leidjaks oli (PM: keskealine, EE: 64-aastane Tallinnas elav pensionil) mees. Edasi läheb tähelepaneliku lehelugeja elu aga huvitavaks.
PM väitel selgus nimetatud andmete paiknemine mälupulgal “uurimise käigus”. SLO kirjutab, et leidja nägi kodus, et “mälupulgal on hulk andmeid, ja otsustas selle viia kaitsepolitseisse”. EE sõnutsi aga torkas leidja pulga arvutisse, mispeale “avanes tema ees Exceli tabel umbes 300 000 mehe andmetega”. Lisaks edastab SLO Kaitseministeeriumi pressiesindaja Madis Mikko kinnituse, et “andmed olid mälupulgal krüpteeritud kujul”.
Minu nime, isikukoodi ja aadressi kirjapanekuks on koos hädavajalike eraldajatega vaja vähemalt 68 baiti. Eeldades, et tegu on “Harju keskmise” suurusega, saame kõnealuse andmebaasi minimaalseks võimalikuks mahuks 19,5 MB. Iseenesest ei ärata see veel erilist kahtlust — väikseimate Elioni poes täna pakutavate USB-pulkade mälumaht on 256 megabaiti, mullu oli tõenäoliselt saada ka poole väiksemaid. Aga…
Kui andmed oleks olnud (korralikult) krüpteeritud, poleks leidja pulka oma koduarvutisse lükates suutnud mitte kuidagi kindlaks teha, milliseid andmeid see sisaldab. Pulgal oleks olnud vaid üks mõnekümne megabaidi suurune fail (või samapalju erinevaid faile sisaldav kataloog), mille sisse piiludes oleks vaataja eest leidnud pika ja mittemidagiütleva juhuslike märkide jada. Muide, enamuse “tavakasutajate” jaoks on lahendamatu juba selline “krüpteerimine”, mis seisneb failinime laiendi äramuutmises (pane .xls asemele .bmp, lase kuuma triikrauaga üle ja küll sa siis näed).
20 megabaiti on niivõrd väike andmemaht (sinna mahub vaid paarkümmend odavast digikaamerast pulgale kopeeritud fotot või neli-viis MP3-muusikafaili), et see ei pane tänapäeval ilmselt kedagi õlgugi kehitama, rääkimata sellest, et hakata 10-15% ulatuses mingi jamaga täidetud mälupulka Kaposse toimetama, riskides seejuures sellega, et kaitsepolitseinikud tulevad sulle külla ning võtavad ära su arvuti ja kõik muud kodus olevad andmekandjad — et välja selgitada, ega sa ometi nende saladusest endale varukoopiat teinud ei ole.
Mälupulgad on võrdlemisi odavad andmekandjad. Täna maksab 256-megase pulga megabait alla pooleteist krooni. Omaniku kontaktandmetega varustamata pulga omanikule tagastamine oleks ilmselt läinud kulukamaks kui uue mälupulga ostmine, nii et mõistlik inimene oleks selle pulga lihtsalt endale jätnud või kellelegi ära kinkinud.
Tõenäoliseim järeldus eelnevast on, et jutt pulgal olnud andmete krüpteeritusest on vale. See aga tähendab, et ministeeriumist “läks jalutama” lahtise tekstiga koopia või väljavõte mingist suurest isikuandmete baasist. Kas tegemist oli kaitseväekohuslaste või mingi muu andmekoguga, ei ole mul võimalik öelda, kuid kui kaitseministeeriumi infoturve on nii oskamatult korraldatud, tuleb sealt keegi lahti või maha lasta.
Ja veel: Exceli tabelisse mahub ainult 65536 rida, nii et 300 tuhande mehe andmed oleks tulnud salvestada kas juppide kaupa erinevatesse failidesse või sama faili erinevatele töölehtedele. Andmebaasirakenduses kasutamiseks on selline lahendus — vabandage väljendust — puhas porno, nii et kui Kaitseministeerium on säärase jama tellinud, tuleks sealt keegi kiiremas korras lahti lasta või veel parem, kinni panna.
Ajakirjanikud leiavad, et nemad on oma töö ära teinud — uudis on ju rahvale edastatud. Uuel nädalal tulevad aga juba uued uudised ning amatööridest või korruptantidest ametnikud saavad rahulikult vanas vaimus edasi toimetada.
Samas võib püstitada ka teise küsimuse — kelle huvides oli see vana asi just nüüd üles kaevata? Millised muud sündmused tänu “pulgaskandaalile” ajakirjanduse huviorbiidist välja jäid?
________
* Seksi selles loos (veel?) täheldatud ei ole.
