täna aset leidnud konverentsil sai sõna ka siinkirjutaja. ja ärge muretsege, ma ei ole res publicasse astunud ega kavatse seda teha.
ettekandele järgnenud diskussiooni käigus leidsin paralleeli hiljutise jyllands-posteni muhamedi -karikatuuriskandaali ja mõnevõrra varasema bikers pubi neegrikeeluskandaali vahel: nii nagu miljonid aafrikas ja ameerikas elavad neegrid ei trügi tallinna motohuviliste kõrtsi, ei ole miljonite töökate muhameedlaste hulgas just eriti palju taanikeelse päevalehe tellijaid. mõlemad skandaalid olid pastakast telekaamerast välja imetud, teenides kellegi poliitilisi huve.
“kui vabadus üldse midagi tähendab, tähendab see õigust öelda inimestele seda, mida nad kuulda ei taha.” – george orwell.
ettekande tekst koos piltidega on siin (560 KB pdf)
sun microsystems andis oma SPARC arhitektuuri vabaks (GPL). operatsioonisüsteem solaris sai vabaks juba varem. ning ma olen juba jupp aega ennustanud, et microsoft laseb vabaks nii oma office’i kui windows’i. see on vaid aja küsimus. tarkvara litsentside müük on samasugune 20. sajandi igand nagu kõneminutitasud.
aga eelmise teema jätkuks veel niipalju, et marveti ja härja vaidlus on olemuslikult sarnane taanlaste ja moslemite tüliga. kumbki pool kasutab küll samu sõnu, aga et üks neist on valgustusaja ja teine inkvisitsiooniajastu laps, sisustavad nad neid sõnu erinevalt ning on seetõttu võimetud vastaspoole seisukohti lõpuni mõistma.
meenutaks siinkohal, et dinosaurused ei olnud võimelised muutunud olukorraga kohanema — ja olgu settekivimite kihid neile kerged.
kodumaine härjavõitlus: ilmar härg tahab oma sarve suruda allstarz.ee nimelise portaali pidajate soolikatesse. lähemalt kirjutavad ja räägivad merlis nõgene, peeter “tehnokratt” marvet, linnar viik, silver meikar ja paavo. huvitav, kas hüüdlauset “härg vardasse!” tõlgendatakse tänapäeva eestis vaenu õhutamise või kulinaarse üleskutsena?
välismaine härjavõitlus: jyllands-postenis ilmunud karikatuurid ning muhameedlaste ägedad ja kohati vägivaldsed reaktsioonid neile on kirgi kütnud kogu maailmas, sealhulgas ka meie oma koduses konnatiigis. täna juhtusin kuku raadiost kuulma saadet “raadioentsüklopeedia” (mida kahjuks — miks küll??? — kuku audioarhiivist ei leia), kus hardo aasmäe selgitas, et tegemist ei ole teps mitte kristluse ja islami konfliktiga, vaid ilmaliku ja religioosse maailmakorra konfliktiga. euroopa (ja austraalia ja teatavate mööndustega [bushi USA] ka ameerika) on täna sellised nagu nad on tänu sellele, et pimedale keskajale järgnes valgustusaeg, kus eurooplased õppisid kahtlema. kõiges. ning et sestsaati ei nähta meie maailmas erilist probleemi selles, kui keegi arvab, et piiblisse kirjutatu ei pruugigi täies mahus tõele vastata. islamimaades aga on nii riigikorraldus kui kogu ühiskond sügavalt religioosne ning pühakirja sõnades kahtlemine seepärast suurim kuritegu. aasmäe mainis muuhulgas sedagi, et ka raudse eesriide sees omal ajal kehtinud ideoloogia ainuõigsuses kahtlemise eest võis 25+5 saada.
mina lisaks siia omalt poolt niipalju, et mistahes religiooni (või muu “püha tõena” esitatava ideoloogia) kuulutamist, millega kaasnevad mistahes üleskutsed mistahes repressioonide rakendamiseks teisitimõtlejate vastu, ei saa tõlgendada muul viisil kui vaenu õhutamisena. ning selliseid juhtumeid tuleb käsitleda seaduse täie rangusega.
üleeile püstitas the world team uue maailmarekordi, moodustades vabalangemises 400 langevarjurist koosneva kujundi. eile lõi etv24 selle üle, lisades omalt poolt veel 55 julget ja teotahtelist sportlast.
vaata videoid skydivingmovies.com lehelt või juba viidatud etv24 uudise juurest.
vastupidiselt üldlevinud arvamusele ei ole iiri ilm kogu aeg kerses ning ilusate naiste protsent populatsioonis on oluliselt kõrgem kui näiteks londonis või itaalias. võrreldes brittidega on iirlased oluliselt uuendusmeelsemad; teadupärast kehtib siin euro ning aasta eest läksid nad ametlikult üle meetermõõdustikule. kohalikud on avatud ja sõbralikud ning räägivad inglise keelt, millest tänu nende aktsendile ei ole päris alati võimalik esimese korraga aru saada.
corki lennujaam on suht pisike ning nii mõnegi asja peale pole nad viitsinud raha või aega kulutama hakata. nii puuduvad siin nii “soolikad” kui bussid; lennukid sõidavad lihtsalt maja taha platsile, et inimesed saaksid peale ja maha minna. check-in on kiire ja lihtne; elektroonilise piletiga lennates piisas pardakaardi saamiseks sellest, et ma ütlesin oma nime ja näitasin korraks id-kaarti. ja kiirusest niipalju, et jõudsin lennujaama pool tundi pärast ärkamist ning veel poole tunni pärast olin juba lennukis.
hotell clarion corkis on päris mõistlik. neil on isegi internet ja lausa wifi. aga sellele idioodile, kes nende wifi purgid omal ajal ära konfis, tuleks vastu koonu anda. mingil arusaamatul põhjusel annab nende lollakas nimeserver iga natukese aja tagant suvalisele päringule vastuseks viite hotelli kodukale.
kokkuvõtteks võib öelda, et mina tahan iirimaale millalgi puhkuse mõttes tagasi tulla, et siin pisut ringi vaadata. ja noh, fentonile jäi ka tere ütlemata.
________
* poliitik ja matemaatik sõitsid rongiga läbi iirimaa ning nägid aknast lehma, kes küljega nende poole seistes ristikut matsutas. poliitik ütles matemaatikule: “näe, iirimaal on lehmad mustad”! matemaatik vastas: “iirimaal on vähemalt üks lehm, kelle vähemalt üks külg on must.”