HOIATUS: Käesolevas postituses on kasutatud poliitiliselt ebakorrektseid väljendeid. Kes seda taluda ei suuda või soovi, lugegu midagi muud.

Merlise postitus ja selle kommentaarides tekkinud diskussioon panid mind mõtlema, et tegelikult pole mul pedede ja koledate lesbide vastu mitte kõige vähematki. Pigem vastupidi — nad suurendavad minu shansse pääseda löögile ilusate heteronaiste juures.

Nali naljaks, aga ka tegelikult pole mul pedede vastu midagi — niikaua, kuni nad ei tule mind perse trukkima. Täpselt samamoodi ei tohiks kellelgi olla midagi langevarjurite vastu — niikaua, kuni nad ei tule kedagi [kes seda ei soovi] lennukist välja lükkama.

Jah, ma tavatsen teinekord täies töökorras lennukeist välja hüpata. Aga ma ei nõua kellelki, et Eesti peaks vastu võtma seaduse, mis võrdsustab langevarjuri õhusõiduki kapteniga.

Ja kui ma seda nõudma hakkaksin, oleks nii lenduritel, pededel kui kooliõpetajatel õigus mind pidulikult perse saata, kuna

  1. selle seaduse puudumine ei takista mul langevarjuga hüpata ja
  2. selle — eelmisest punktist lähtuvalt tarbetu — seaduse ettevalmistamine, vastuvõtmine ja jõustamine käiks maksumaksja — sh lenduri, pede ja õpetaja — taskust.

Ja täpselt sama pidulikult ütlen mina praegu samasooliste abielude seadustamist nõudvatele tegelastele: käige perse. Mina ei taha kinni maksta “pedepere eelnõu” menetlemist riigikogus.