aeg-ajalt tuleb mul koristamise tuju. teen toa täitsa korda, panen küünla põlema ja joon klaasikese veini. ja siis elan mitu nädalat nii, et tuba püsib korras. aga ühel hommikul on sigakiire ning kraanikaussi jäävad pruugitud taldrik, kahvel, nuga ja kruus. õhtul tulen koju ja hui ma viitsin nüüd seda taldrikut nühkima hakata. õhtueine nõud lähevad hommikustele lisaks — sest natuke nõme oleks õhtused tassid ära loputada ja hommikused puutumata jätta. ja nüüd kasvab nõude hunnik kraanikausis senikaua, kuni puhtad nõud saavad otsa või kui mul tuleb jälle koristamise tuju.

ehk siis — kuni kõik on korras, suudan ma kõik korras hoida. aga niipea kui kraanikaussi tekib esimene must taldrik, on kõik kerses.