Autoriõiguse seaduse uskumatud seiklused

Sissejuhatuseks tunnistan, et pole jõudnud järgnevalt viidatud materjalidesse täie põhjalikkusega süveneda. Kummaline on aga see, et Riigikogu eelnõude menetlemise süsteem EMS ja Justiitsministeeriumi eelnõude kooskõlastamise süsteem eÕigus annavad 2005. aasta algusest sisestatud ja sõna “autoriõigus” sisaldavaid dokumente otsides täiesti erinevaid tulemusi. Ehk keegi targem oskab seletada, miks see nii on.

Minutis ja Kaubanduskojas käib kisa (olgu-olgu, arutelu) nn “tühja kasseti tasu” puudutava regulatsiooni üle, aga mulle tekitab märksa tõsisemat muret hoopis üks teine muudatusettepanek. Nimelt soovib Kultuuriministeeriumi meedia ja autoriõiguse osakonna levitalituse juhataja kohusetäitja Toomas Seppel autoriõiguse seadusesse lülitada järgmist sätet:

“Audiovisuaalse teose autoril on õigus saada tasu isikult, kes audiovisuaalset teost kasutab. Kokkulepe loobumise kohta õigusest saada tasu on kehtetu.”

nagu öeldud, pole ma jõudnud viidatud materjale veel põhjalikult analüüsida, aga minu kõrvale kõlab see pigem nagu

“Kallid autorid, te võite ju oma teoseid Creative Commons non-commercial share-alike license ja muude vaba kasutust lubavate litsentsidega levitada, aga autorikaitse organisatsioonidele jääb ikkagi õigus teie teoste kasutajailt raha kasseerida. Aga kuna te seda ise ei taha, ei hakka me kogutud pappi teile vägisi ka kätte tooma.”

Ja nüüd viited:

0 Responses to “Autoriõiguse seaduse uskumatud seiklused”


Comments are currently closed.