Sunil oli kunagi graafiline kasutajaliides nimega OpenWindows, nii et Microsofti turundusosakonnal tuleb katki hammustada päris paras pähkel: kuidas nimetada Windowsi vaba, avatud lähtekoodiga versiooni. Sest küsimus ei ole enam selles, kas Microsoft oma aknad avab, vaid millal ta seda teeb.
Kõlab nagu palavikus inimese sonimine? Ärge muretsege, linnugripp ei ole minuni jõudnud. Võtkem kasvõi järgmised väited:
- Tarkvara tulevik ei seisne ühes ainsas arendus-, litsentseerimis- või ärimudelis.
- Avatud lähtekood on arendusmudel, mille keskmeks on ühisloomingu idee ja lähtekoodi jagamine.
- Koostöö on avatud lähtekoodiga arendusmudeli, kus esialgse arendaja ideed on muutmiseks ja täiustamiseks kättesaadavad igale kogukonna liikmele, peamine eelis.
Richard Stallmani kohta oleks see ehk liiga “pehmelt” öeldud, aga Bruce Perensi, Eric Raymondi või Linus Torvaldsi suhu sobiksid need sõnad küll. Kuid tegelikult pärinevad need laused lehelt pealkirjaga “Microsoft and Open Source“, mis ilmus tänavu 18. oktoobril Redmondi tarkvarahiiglase serverisse. Kõlab uskumatult? Oo ei.
Mahatma Gandhi on öelnud: “Algul nad ignoreerivad teid, siis nad naeravad teie üle, siis nad võitlevad teiega, ja siis te võidate.” Viieteist aasta eest oli vaba tarkvara vaid akadeemiliste ringkondade ja üksikute IT-friikide “mänguasi”, milles ärimaailma vägevad endale mingit ohtu ei näinud. Kümme aastat tagasi üritasid nad seda välja naerda. Viimase viie aasta jooksul on vaba tarkvara rünnatud nii hirmu, ebakindlust ja kahtlusi külvavate propagandamasinate kui intellektuaalomandi paragrahvide ja kohtukullidega. Mis saab edasi?
Bill Gates’i ja tema kolleege võib süüdistada ebaeetilisuses, õeluses ja soovis maailma valitseda, kuid lollid ei ole nad kohe kindlasti. Ning kuna nad ei saa vaba tarkvara enam ei ignoreerida, välja naerda ega hävitada, võtavad nad õppust inglise vanasõnast “kui sa ei suuda neid lüüa, liitu nendega.”
Tõsi, üleminek vabadele litsentsidele saadaks ajaloo prügikasti ka Microsofti praeguse ärimudeli. Aga kui Red Hat suudab vaba tarkvaraga raha teenida, suudab seda ka Microsoft. Kusjuures “kauba peale” saaks ta tohutu hulga positiivset PR-i ning sadadesse tuhandetesse, kui mitte miljonitesse ulatuva liikmeskonnaga tarkvaraarendajate kogukonna, kes aitavad otsida ja parandada tarkvara vigu ning luua juurde uusi omadusi. Ning Apple’ist ja Sunist tuleks sel juhul ilmselt vaid mineviku vormis rääkima hakata. Sest miks peaks mõni programmeerija või IT-projektijuht kulutama oma aega ja energiat Linuxi või Openoffice.org taoliste “nishitoodete” kallal pusimisele, kui Windows ja MS Office on vabad?
Ja veel: Microsoft tunnistab avalikult, et on oma uute Shared Source litsentside loomisel “shnitti võtnud” BSD ja GPL pealt.
Lõpetuseks ja edasimõtlemiseks sobib siia (seekord tõlkimata) tsitaat eelpool viidatud lehelt:
Microsoft is looking to apply the best of open source while helping its customers avoid many of the model’s pitfalls. There is no one, correct way to create software. The ecosystem as a whole will benefit from a rich tapestry of development, business, and licensing models.
