Olen juba üle aasta Linuxi kasutaja (praegu on kasutuses Fedora Core 3) ning isegi mu 70-aastane isa, kelle inglise keel on pehmelt öeldes puine, sai Windowsist Fedorasse kolimisega ilma suuremate probleemideta hakkama (tõsi, paigalduse ja esialgse häälestuse tegin ma tema eest ise ära).
Oma Fedora-kogemusele tuginedes võin öelda, et tegemist on töökindla ja võimalusterohke Linuxi distributsiooniga, mis võimaldab kõik igapäevased töö- ja muudki asjad rahulikult ära ajada. Aga… kui peaks tekkima vajadus Linux “massidesse” viia, ei pruugi valikuvõimaluste rohkus alati head tähendada — kasvõi juba kasutajatoe korraldamise seisukohalt. Muide, FC3 paigalduskomplekt, kus kogu see võimaluste vikerkaar sees on, koosneb neljast CD-st või ühest DVD-st.
Nii ma hakkasingi alternatiive uurima. Ühe variandina tuli loomulikult päevakorda Mandrake Linux (mis pärast seda, kui Mandrakesoft Conectiva ära ostis, kannab nime Mandriva Linux), kuna see olevat kõigist Linuxi distributsioonidest kõige eestikeelsem. Kuid et ma ei suutnud piisavalt kiiresti leida Mandriva ühe-CD-versiooni (mis omal ajal kandis nime MandrakeMove), jätsin ma ka need kolm CD-d oma järge ootama ja googeldasin edasi.
DistroWatch’i lehelt leidsin, et viimase kuue kuu populaarseim distributsioon on Ubuntu (teisel ja kolmandal kohal olid vastavalt Mandriva ja Fedora) ning otsustasin asja lähemalt uurida. Tõmbasin endale tuliuue Ubuntu 5.04 Live-CD versiooni, kõrvetasin selle kettale, pistsin plaadi masinasse ja tegin arvutile algkäivituse. Esimesel võimalusel valisin eesti keele (mõtlemata sellele, et sellele ainsale plaadile ju kõik maailma keeled lihtsalt ei mahu) ning sain peatselt lugeda kummalist veateadet, et mu kasutajanimi olevat sobimatu. Uus algkäivitus ja sedakorda vaikevalikuid muutmata — kui midagi küsiti, vajutasin külmalt Enterit.
…ja wolli nägi, et see hea oli.
Ubuntu CD on masinas ka praegu, kui ma seda sissekannet kirjutan, kusjuures mu arvuti kõvakettale pole mitte bittigi kirjutatud. Linuxi proovimiseks tundub Ubuntu seega vaat et ideaalne olevat. Veebi sirvimiseks on Firefox, meili lugemiseks-kirjutamiseks Evolution (puhtalt huvi pärast proovisin Exchange serverist oma töömeile lugeda — ei mingeid probleeme), tekstide-tabelite-esitluste tegemiseks OpenOffice.org, sõnumivahetuseks Gaim (mis ka MSN Messengeri pruukijatega lahkelt suhelda lubab) — kõik, mis igapäevaselt vaja, saab nendega tehtud. Oma kodusesse traadita võrku logimine sujus probleemideta (ja tuleb tunnistada, et märksa sujuvamalt kui Fedoraga). Ning kui juba katsetamiseks läks, võtsin nõuks ka Skype internetitelefoni paigaldada ja ära proovida. See oli juba keerulisem: enne asja töölesaamist tuli hetkeks juhendeid kiigata. Aga toimis nagu kell. Mida sa, hing, veel tahta oskad? Ah jaa, töölaud on Gnome 2.10 ning kerneli versioon 2.6.10. Ning neile, kes Gnome’ile KDE-d eelistavad, on saadaval Ubuntul põhinev Kubuntu.
Muide, kõik need loomkatsed said tehtud mitte laua-arvutil, vaid IBM Thinkpad T42 sülearvutil (vanarahvas teadis rääkida, et Linuxi läpakal käimasaamine olevat isegi kogenud spetsialistile paras pähkel, aga tundub, et ajad on muutunud). Järgmiseks võtan kätte ja paigaldan Ubuntu ühte oma kõvakettale ettenägelikult jäetud vabasse partitsiooni. Tulemustest saate mõistagi siitsamast lugeda.
Nüüd natuke Ubuntu taustast.
Tegemist on ühe uuema Linuxi distributsiooniga (esimene versioon jõudis turule läinud aasta oktoobris), mis põhineb Debianil. Sõna “ubuntu” tähendab suulu keeles inimlikkust teiste vastu ning Ubuntu Linux püüab ubuntu vaimu tuua tarkvaramaailma. Ubuntu on — ja jääb alati olema — tasuta; “professionaalsete” või “suurfirma” versioonide eest ei hakata kunagi lisatasu võtma. Iga kuue kuu tagant tuleb turule uus versioon; turvauuendused on kõigi versioonide jaoks saadaval vähemalt 18 kuu jooksul turuletulekust. Tarkvara on saadaval nii Intel x86, AMD64 kui ka PowerPC (Apple iBook, PowerBook, G4 ja G5) arhitektuuride jaoks.
Ubuntu peasponsoriks on Canonical, Mani saarel registreeritud firma, mille taga on omakorda Mark Shuttleworth — Lõuna-Aafrika ärimees, kes müüs 1999. aastal oma loodud Thawte Consulting’u 575 miljoni dollari eest Verisign’ile, käis pärast seda Vene Sojuz-raketiga International Space Station’il, saades nii esimeseks aafriklaseks kosmoses, ning veab täna mitmeid ambitsioonikaid vabavara projekte.
Slashdot tegi hiljuti Marki’iga pikema intervjuu (inglise keeles, aga väärib lugemist).
Proovi Sinagi: www.ubuntulinux.org.
mul pole sellele suurt muud lisada, kui et mina kasutan adblock‘iga varustatud firefox‘i ning niipea kui mõnele minu vaadatavale lehele ilmub esimene ad.neti näidatud reklaam, saavad vastavast domeenist pärit bännerid kohese ja lõpliku avaldamiskeelu — vähemalt minu arvutis.