alguses lurinal ja siis, kui peaaegu k6ik on ära imetud, vilinal. imemise põhjuseks pole seejuures mitte vajadus liigutada asjad punktist a punkti b, vaid see, et liigutamisele eelneb vajadus asjad kuidagi süstematiseerida, et mittevajalikud neist saaksid punkti b asemel toimetatud hoopis punkti c, milleks on punktile a lähim prügikast. nii et imemise algpõhjus ehk olemise rebu seisneb mitte kolimises, vaid suurpuhastuses.

samas on selles tegevuses oma ilu — sa leiad näiteks üles oma koolipõlvefotod või aastaid tagasi kirjutatud, ent saatmata jäänud armastuskirjad, ning veedad mitu tundi oma mineviku seltsis, teades seejuures, et kogu protsessile annab sisu ja mõtte hoopis su olevik ja tulevik, mis juhuslikult kõrvaltoas magavad.

aga tuleb ka aeg, mil kirjutan neist vanadest kirjadest. ja kilekotitäiest flopiketastest.