ehk wolli tegemised ja arvamised
…on tugevasti liialdatud. samuti ka kuuldused sellest, et wolli seaduste sisukorrastaja wLex arendamine on soiku jäänud. töö käib, aga mõnda aega veel avalikkuse eest varjatult. “pimikus” on juba valmis saanud võimalused parajasti vaadatava akti varasemate redaktsioonide ekraanile manamiseks ja käesolevaga võrdlemiseks ning “ametlikke” lühendeid omavate seaduste sisukorrastet aktuaaltekstide kataloog.
eesriie langeb juba üsna pea. seniks kannatust!
eesti päevaleht avaldas kaarel tarandi üleskutse “arvata vene keele õpetamine üldhariduskooli põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava võõrkeelte osast välja ning asendada see soome keelega”. vene keelt võib tarandi arvates õpetada “valikainena, viienda-kuuenda võõrkeelena”.
j.w. von goethe on öelnud, et inimene on nii mitu korda inimene, kui mitut keelt ta oskab (wieviele sprachen du sprichst, sooftmal bist du der mensch). inimene, kes ei oska korralikult oma emakeeltki, on selle loogika kohaselt värd, poolinimene. keelevigadest kubisevad mitte ainult delfi kommentaarikeskus ja ülejala tõlgitud reklaamtekstid, vaid ka soliidsusele pretendeerivais päevalehtedes avaldet artiklid. kelle huvides on toota üha uusi poolinimesi?
karl marx on öelnud, et võõrkeel on relv eluvõitluses (die fremdsprache ist eine waffe im kampf des lebens). tarand kutsub meid üles loobuma meie regiooni suurima riigi keele (mis on muuhulgas ka rikas kultuurikeel) õppimisest, teisisõnu panema vabatahtlikult maha veel ühe relva.
mina näen siin ainult kahte võimalust — kaarel tarand kas on täielik tühipea või tegutseb eestile vaenulike jõudude huvides.
eile kirjutas postimees sellest, kuidas rakveres toodetud piima liitri eest küsitakse jyväskylä citymarketis üks eurosent. tänasest postimehest leiame aga loo sellest, et eesti suurtööstused — teiste hulgas seesama rakvere piim — tahavad piimaliitri hinda umbes krooni võrra tõsta. kas eesti on tõepoolest asunud tagastama laulva iseseisvuse algusaastatel saadud sotsiaalabi?
eesti päevalehel aga on keeletoimetajatega pahasti. nimelt kirjutatakse seal, et “John Kerry ketshupiimpeeriumi pärinud abikaasa Teresa Heinz Kerry solvas esimest leedit Laura Bushi”>. kas tõepoolest on presidendikandidaat ootamatult surnud ja oma impeeriumi naisele pärandanud? samast lehest võime lugeda ka sellest, et USA seersant mõisteti “vangi selle eest, et mees piinas seksuaalselt ja füüsiliselt kinnipeetavaid”. kas ‘seksuaalselt kinnipeetav’ on poliitiliselt korrektne termin sundtsölibaadis oleva isiku kohta?
hommikul tööle sõites tekkis idee, kuidas google’it plagiaatorite avastamiseks kasutada. masina juurde jõudnud, tegin kiire otsingu “google detect plagiarism” ja leidsin käsitööõpetuse.
kui kunagi aega ja viitsimist on, kirjutan skripti, mis söödab kontrollitava teksti kõik laused järgemööda google’isse, jätab iga lauset otsides saadud vastused meelde ja kuvab korduvad vastused esinemissageduse järjekorras kontrollijale. aga kui keegi teine selle valmis viskab, võiks mulle ka teada anda — siis ei peaks jalgratast uuesti leiutama.
tüüpiline olukord eestis: firma tippjuhid nõuavad IT-osakonnalt, et kõik süsteemid toimiksid tõrgeteta, aga ei anna selle tagamiseks piisavalt raha. hankekonkursi võidab odavaima miinimumkonfiguratsiooni pakkuja, kes lubab sümboolse raha eest imelisi hooldustingimusi. kui pauk ära käib, siis ütleb võidukas tarnija “oops”, maksab õnnetule kliendile võib-olla natuke trahvi ja läheb järgmist odavat pakkumist kirjutama.
asja taga on see, et ei IT-juhid ega tippjuhid ei oska või ei taha riskidega arvestada. risk on teadupärast suurus, mida väljendatakse rahaühikutes ajaühiku kohta (krooni aastas) ja mille leidmiseks tuleb riski materialiseerumisel tekkiva kahju suurus (kroonides) korrutada riski materialiseerumise tõenäosusega vaadeldavas ajavahemikus. kogurisk on üksikriskide summa. jääkrisk on maandamata jäävate riskide summa.
oletame, et kliendil on valida kahe hooldusteenuse vahel. üks maksab miljon krooni aastas, teine kaks. esimese puhul on jääkrisk kolm miljonit krooni aastas, teise puhul üks. üheksal juhul kümnest mõtleb eesti klient, et ehk ei juhtu midagi, võtab odavama hoolduse ja rõõmustab, et hoidis miljoni kokku. kui aga ka riskid arvesse võtta (1+3=4, 2+1=3), näeme, et ta on hoopis miljoniga vastu pükse saanud.
…järjekordne kinnitus sellele, et kõik juhid peaksid kohustuslikus korras vähemalt 30 langevarjuhüpet aastas tegema. kuigi ma olen oma pealt 800 hüppe juures alati põhivarjuga maandunud, ei aja mind ükski vägi ilma varuvarjuta lennukisse. sest ma tean, et põhivari ei pruugi avaneda, ja arvestan sellega.