laupäeval sai ratas talvekorterisse viidud. miinuskraadidega ei kipu isegi mina enam sadulasse. aga e.. ee.. eelteise tsiklihooaja võib ilmselt kordaläinuks lugeda: pealt 7 tuhande kilomeetri sai läbi sõidetud ning kui alguse akuprobleemi mitte arvestada, siis võib öelda, et ratas oli iga makstud eurot väärt.

L õhtu jätkus parasiili juures kalamarjapannkookide, iserullitud sushi, külma viina ja hääde sõprade seltsis. kusjuures nagu parasiil ise välja hüüdis, tähistas see ühtlasi laupäevaõhtuste ettevõtmiste hooaja avapauku. ning ega sellest, et ma kogemata kombel jõuluvana rolli sattusin, ei olegi teab kui suurt lugu — mõnele teisele peole lähen see-eest mina tühjade kätega.