Monthly Archive for October, 2004

tasuta kaitse meiliviiruste eest

viis reeglit ja kaks soovitust. kogumaksumus null krooni.

reegel #1: kui sulle saabub meil mistahes .exe, .vbs või .scr formaadis manusega (attachment), mida sa pole ise spetsiaalselt tellinud, siis kustuta see meil viivitamatult. mitte mingil juhul ei tohi manust avada.

reegel #2: kui sulle saabub meil, millel on puudu from: või to: väli, või mille to: väljal on suvaline sulle tundmatu aadress, siis kustuta see meil ilma läbi lugemata. samuti tasuks läbi lugemata kustutada kõik sellised meilid, mille subject: väli on tühi või sisaldab mingit mõttetut jama.

reegel #3: kui sulle saabub meil mistahes muus formaadis manusega, mida sa pole ise tellinud, siis ava manus ainult sel juhul, kui sa oled absoluutselt kindel, et see pole ohtlik.

reegel #4: ära saada kunagi listidesse manustega meile. kui sa tahad listi lugejatele mingit faili saata, siis pane see mõnda avalikku serverisse üles ja saada listi vastava veebilehe aadress.

reegel #5: ära saada inimestele manuseid ilma eelneva kokkuleppeta või äärmisel juhul samas meilis sisalduva selgituseta, millega tegu.

soovitus #1: kui oled sunnitud kasutama microsofti tarkvara (windows, outlook, outlook express), keera kõik turvaseaded võimalikult rangeks. kui sa seda ise teha ei oska, kutsu appi keegi, kes oskab. alternatiiv on üldse loobuda microsofti tarkvara kasutamisest, aga see pole kahjuks alati võimalik.

soovitus #2: trüki see leht välja ja riputa oma töölaua juurde seinale. seejärel trüki sellest lehest veel koopiaid ja jaga need oma kolleegidele töölaua juurde seinale riputamiseks.

aeg ja teed

oli kord väike linn, kus elasid targad ja tarmukad inimesed. linnarahvas tegi kõvasti tööd; nende silme ees terendas visioon suurest ja jõukast linnast, kus oleks hea elada ja mille kuulsus ulatuks seitsme maa ja mere taha.

elas kord mees, kes tahtis maja ehitada. sobivat krunti otsides jõudis ta sellesse linna ning leidis, et tema maja sobib sinna nagu rusikas silmaauku. ning ka linnarahvas oli sama meelt.

mees ehitas, nagu oskas ja jaksas. maja muudkui kerkis ja linnarahvas kiitis meest ja tema maja. linn muudkui kasvas; uusi inimesi tuli sinna nii ühekaupa kui tervete külade viisi.

aga ühel päeval läks elekter ära ja maja jäi pimedaks. siis tuli elekter tagasi ja vesi läks ära. siis tuli vesi tagasi, aga maja juurde viiv tee kippus lagunema. ja mehele jäi mulje, et uuel linnavalitsusel ei ole teda ega tema maja vaja.

mees tundis, et tema aeg selles linnas oli ümber saanud, ja asus teele. ning ühel päeval jõuab ta järgmisesse linna ja ehitab sinna veel uhkema maja. temasugused lihtsalt ei saa teisiti.

eesti ajakirjandusmaastik

nishiajakirja tegemine võib eestis õnnestuda juhul, kui vastava alaga tegelejate hulgas on piisavalt palju kirjaoskajaid ja sõnaosavaid tegelasi, kes oma sõnumit massidele kuulutada tahavad. katsed teha nishiajakirja äriprojektina kukuvad turu väiksuse tõttu paratamatult läbi. väike lugejaskond => madalad reklaamihinnad => kasin agenditasu => kolmanda või neljanda järgu müügiagendid => loll jutt potentsiaalsele kliendile => veel vähem reklaamitulu => pood kinni. ning mõne aja pärast ilmub järgmine ärigeenius, kes analoogse projektiga õnne proovida tahab.

e-ajakiri (mitme autoriga blog?) võiks ehk isegi toimida. paberil aga püsib see, mida ostavad massid: telekavad ja kroonika-sugused meditsiiniajakirjad.

when your keyboard dies

when your keyboard stops working under gnome in fedora with no apparent reason (mouse still responds), delete the file ~/.gconf/desktop/gnome/accessibility/keyboard/%gconf.xml and restart gnome. i don’t know what’s the reason of this happening, but google helped me to find a working solution from bugzilla.

we’re all living in ameerikaa

paul a. goble küsib epl-is, miks ameerikat ei sallita, kuid jõuab oma arutelu käigus väiteni, et sallimatuse objektiks on ameeriklased.

ameeriklased on inimesed. nagu ka venelased, lätlased, soomlased, juudid, neegrid, homoseksuaalid, moslemid, kristlased, ateistid, kodutud ja vedurimehed. ameerika on riik, seega institutsioon. nagu ka vene föderatsioon, iisrael, eesti evangeelne luterlik kirik ja vedurimeeste ametiühing.

ma võin kedagi vihata või mitte sallida sellepärast, et ta on mulle halba teinud. või sellepärat, et tema põhimõtted on vastuolus minu omadega. kusjuures selle mittesallimise objektiks võib olla nii üksikisik kui institutsioon. aga inimese vihkamine või mittesallimine pelgalt selle pärast, et ta on seotud mingi institutsiooniga või kuulub mingisse gruppi, näitab vaid vihkaja enese piiratust.

ma tunne vähimatki rõõmu lugedes, et iraagis on hukkunud järjekordne liitlasvägede sõdur. see ei olnud nuiamäe ja allenzeeri sõda. see ei olnud ka itaallaste, inglaste ega isegi ameeriklaste sõda. see on vallutussõda, mida usa ja tema liitlasriigid peavad usa dollari kaitseks.

ma ei vihka ameeriklasi ega isegi mitte ameerika ühendriike. küll aga pean jälestusväärseks ameerika ühendriikide ja tema liitlaste tänast poliitikat.