inimeste usaldamisest

laupäev, tallinn-tartu maantee. vahetult minu ees sõidab vene numbriga rekka, mille juht on juba vähemalt kolmele sõiduautole sobivaid möödasõidukohti kätte näidanud. ühe pika parema kurvi alguses vilgutab ta mullegi suunatuld: “mine!”. keeran gaasi põhja ja lähen.

naasnud oma sõiduratta, lehvitan tänutäheks üle õla ja taban end mõtlemas: “ma usaldasin oma elu täiesti võõrale vene rekkamehele.”

ja ma tunnen end seejuures suurepäraselt.

0 Responses to “inimeste usaldamisest”


Comments are currently closed.