eesti päevalehe afrozhurnalistid, et mitte öelda leheneegrid, said maha järjekordse pärliga. nimelt väidavad nad, et aivar sõerd on maksumiljonäride topis. vägisi tuleb meelde tarbijaleht kulutaja, kes aastaid tagasi pealkirjastas üle kahe külje ulatuva soolatesti “jämesool — eestlase lemmik” ning üks naispoliitik, kes avaldas rahva hääle veergudel artikli pealkirjaga “kepi ja karguta euroopasse” ja kaks päeva hiljem avaldas õienduse stiilis “ma ei mõelnud seda niimoodi”…
Monthly Archive for July, 2004
“ei ole olemas halba ilma, on vaid valesti valitud riided,” ütles mees, kes tänagi tsikliga tööle sõitis. vihmakombinesoon on üks äraütlemata hää asi. ja saapad peaksid ka varsti ära kuivama 
aga vihm muudkui sajab ja sajab ja sajab. tuukri tänav on üle ujutatud ja liikluseks suletud, kristiine kandis pumpavad tuletõrjeautod majade keldritest vett välja ja postimehe artiklit kommenteerides arvas keegi, et hea, et tallinnas allveelaeva puiesteed ei ole.
netis on asjast pilte kah.
kaks värsket majandusuudist: skype avas skypeout’i, mis tähendab internetitelefoni kasutajaile soodsat võimalust helistada kõigile fiks- ja mobiiltelefonidele 392 erinevas võrgus, ning ryanair alustab 31. oktoobril lende riiga, mis tähendab siitkandi rahvale soodsat võimalust lennata 84 sihtkohta 16 euroopa riigis.
lahe muidugi. aga… rohkem kui 100 võrku on skype kasutajate käeulatuses vähem kui 0,1 eurosendi eest minutis. helistamine eesti mobiilvõrkudesse maksab aga tervelt 0,336 € ehk 5,25 krooni minut. jätame gröönimaa, tuvalu ja kuuba taolise eksootika kõrvale ning näeme, et nn “tsiviliseeritud” maades asuvaist sihtkohtadest on sellest kallimad vaid makedoonia ja šveitsi mobiilivõrgud. lubage küsida, mis see on, mis teeb eesti mobiiltelefonid niivõrd eksklusiivseteks sihtmärkideks, et keegi meile iga hinna eest helistada tahaks?
ja teine asi. ryanair käis mäletatavasti mitu aastat baltikumis endale sobilikke lennuvälju piilumas. eestlased lõid uhkelt rinna kummi ja teatasid: “tallinna lennujaamatasudest ei kuku mitte üks sent alla ning kui pärnusse lendama tahate hakata, investeerige sinna kõigepealt paar miljonit eurot ja siis vaatame”. ryanair kehitas õlgu ja läks sinna, kus ta teretulnud oli — meie lõunanaabrite juurde.
…uhke ja hää, my ass!
“A good service definition should contain complete, concise and clear information about the service, how it benefits the customer, what will be delivered how it will be delivered.” — Defining Services in Your Organisation, Farrell & Associates, 2002.
kuigi see artikkel on kirjutatud mõeldes IT-teenustele, võib selles kirjeldatud metoodikat edukalt kasutada ka mistahes muude teenuste defineerimiseks. kusjuures sellistest teenusekirjeldustest saaksid kasu nii klient kui [vähemalt ausat äri ajav] teenuse pakkuja — juba kasvõi seeläbi, et nii väheneb võimalus üksteisest valesti aru saada. kuid ometi kasutab sääraseid selgeid teenusekirjeldusi vaid väike osa teenuste pakkujaist (eestis pea mitte keegi). miks? kas firmad kardavad avaldada konkurentidele oma Suure Saladuse™ või loodavad sogasest veest rasvasemat kala püüda? või ei tea nad ka ise täpselt, milles nende äri seisneb?
koht: ämari. aeg: 18.07.04. vari: bt pro 140. tiivakoormus: 1,57 lbs/sqf. tuul: nõrguke pärituul. rekordiomanik: siinkirjutaja. vaadake martini tehtud pilte ja tehke järgi või makske kinni