põrra pilti saab vaadata siit.
Monthly Archive for June, 2004
euroliit on lahe. saksa ebayst sai tsikkel välja valitud ja 1510,01 euro eest ära ostetud, kaufvertrag faksi ja meili teel sõlmitud, hansapangast raha 30 krooni eest kahe päevaga sakslasele üle kantud ja arco transport tõi selle 3500 krooni eest rekkaga sauele ära. ratas oli kahelt poolt hoolikalt pappkastidega vooderdatud ja rihmadega kinni tõmmatud, nii et au ja kiitus professionaalsetele vedajatele! ratas rekka pealt maha, süüde sisse ja paugust käima 
kusjuures sakslane oli isegi pool paagitäit bensiini kauba peale kaasa andnud
saue ark oli eile kinni ja tallinna omas tund enne sulgemist 40 inimest järjekorras 
ega’s miskit, läksin hommikul sauele. seal läks arkis oma kolm tundi aega, sest kümmekond automüügifirmade esindajat laiutas järjekorras ees, igaühel 10-20 auto paberid kaasas. kuna ma polnud ainuke “tavainimene”, kellel see töökorraldus juhtme kokku ajas, võtsime tüli üles ja saue arki juhatajal sabast kinni ning üllatavalt kiiresti korraldati töö niimoodi ümber, et autofirmade meestele tehti üks järjekord ja lihtsatele inimestele teine. kuludesse lisandus 1300 krooni registreerimise ja numbrimärgi, 30 krooni numbrialuse, 201 kindlustuse ja 180 ülevaatuse eest. rattaga seotud kulud seega 28908 krooni. ehk siis koos seni lubadele, kiivrile ja riietele kulutatuga läks wollil tsiklimeheks saamiseks umbes 2 kuud ja 36718 krooni.
nii et kui te näete nüüd kusagil linna peal üht kiilakat habemikku, kes kannab musta nahka ja kõrvarõngast ning kelle naeratus paljastab hammaste vahele kiilutud sääselaipade rea, siis võite julgelt oletada, et see olen mina.
eesti lehtedes on hakanud sõna võtma liikluskorralduse eest vastutavad tegelased, väites, et nad ei suuda linnades tipptundidel tekkima kippuvate ummikute vastu suurt midagi ette võtta. lahendus on olemas, aga millegipärast seda ei kasutata. politsei istub endiselt põõsas ja mõõdab hea nähtavusega tühjadel teedel kiirust. aga millal keegi nägi viimati politseinikut tipptunni ajal rikkise fooriga ristmikul liiklust reguleerimas? või millal nägi keegi tallinna liikluskorralduskeskuse tegelasi liiklust korraldamas muul viisil kui valesti pargitud sõidukeid erafirma poolt hallatavasse tasulisse parklasse toimetades?
helkuri-, sebra- ja turvavöökampaaniaid mäletate? nüüd oleks aeg korraldada matrossovite vastane kampaania.
matrossov oli teadupärast nõukogude sõjakangelane, kes ei lasknud ise ja ei lasknud teistel ka lasta (viskudes dzotile). liikluses on matrossovid need tegelased, kes sõidavad ristmikule välja ilma eelnevalt veendumata, et nad sealt ka minema saavad. ja jäädes ristmikule ärasõiduvõimalust ootama, panevad kinni liikluse ristuval teel. kusjuures selline tegevus on LE § 158 järgi keelatud ja LS § 7435 järgi karistatav (kuni 50 trahviühikut ehk 3000 krooni).
alustada tuleks nii kuu-paari jooksul meedia- ja plakatikampaaniast. seejärel tuua politsei maanteeäärseist põõsastest linnaristmikele ning varustada radarite asemel foto- või videokaameratega. ning mitte hakata rikkujatega kohapeal tegelema (sest see suurendaks ummikuid veelgi), vaid saata igale matrossovile koju kõigepealt hoiatus või nii umbes 5-10 trahviühiku (300-600 krooni) suurune trahvinõue. korduva rikkumise eest tuleks karistada juba täie rauaga – 50 trahviühikut. ja kui trahvinõude saanud tegelane väidab, et tema ei olnud sel ajal roolis, siis näidaku ära, kes oli, ja trahvinõue tehakse sellele tegelasele ümber.
eesti esimesed europarlamendi valimised on seljataga. kuni järgmisteni peaks nüüd rahu majas olema, sest hääletamas käis vaid pisut üle veerandi valijaskonnast. seega on ligi kolm neljandikku elektoraadist end tunnistanud mõttetuiks tühipeadeks ja loobunud õigusest viriseda otsuste üle, mida “kaugel brüsselis” (tegelikult on europarlamendi peakorter strasbourgis ja kolmas töökoht luxembourgis) ilma nende arvamust arvestamata tehakse. tundub, et eestimaa vajab tsaari, füürerit, tegevdirektorit vm lihtsasti mõistetavat juhti — demokraatlike protsesside mõistmine näib sellele rahvakillule, kes siin läänemere paesel kaldal juba viis tuhat aastat konutanud ja kartulikoortest toitunud on, ilmselgelt üle jõu käivat.
reformierakonna kandidaadi poolt hääletanuna on mul heameel, et minu hääl läks asja ette. ja kuna ma ei hääletanud mitte ainult reformierakonna poolt, vaid sisutühjadeks loosungiloopijaiks osutunud res publica vastu, on mul topelt heameel tõdeda, et “murrame läbi” asemel oleks nende hüüdlause pidanud olema “kukume läbi”. tõeline üllatus oli aga see, et kogu valimiskontsert osutus ühe mehe — toomas hendrik ilvese — sooloesinemiseks. sotside esinumber võttis ligi kolmandiku valimaskäinute hääled ja viib koos endaga europarlamenti ka kaks parteikaaslast.
SDE sees teisele kohale tulnud marianne mikko sai vähem hääli kui edukaim üksikkandidaat, marek strandberg. eestis kehtiv valimissüsteem aga jätab mareki koju. ja siit tulebki ettepanek seda korda muuta — nii, et valija saaks otsustada, kas ta annab oma hääle isikule või erakonnale. kui kandidaat osutub talle antud isikuhäältega valituks, võib ta oma ülejäänud hääled anda oma valitud erakonnakaaslasele (üliedukas üksikkandidaat võib oma üleliigsed hääled anda kellele iganes). kui kõiki mandaate valijate antud isikuhäälte alusel jagada ei õnnestu, lähevad erakondadele (valimisnimekirjadele) antud hääled kõigepealt erakonna esinumbrile; kui see osutub valituks, lähevad ülejäänud hääled tema nimekirjas teisel kohal olevale kandidaadile jne. kui kandidaat loobub mandaadist, “lendavad tuulde” kõik talle antud isikuhääled, erakonnahääled aga kantakse üle järgmisele temaga samas nimekirjas olevale kandidaadile. nii kaoks erakondadel huvi “palgata” oma nimekirjadesse carmen kassi ja erki noole suguseid häältepüüdjaid, kes ise niikuinii valituks ei osutu (või kui osutuvadki, siis astuvad suure tõenäosusega tagasi) ning valija saaks olla kindel, et tema antud hääl läheb just sellele kandidaadile, keda ta usaldab. või — juhul, kui tema valitud kandidaat sai rohkem hääli kui vaja — sellele kandidaadile, keda tema valitud kandidaat usaldab (mis on praktiliselt sama hea). või — juhul, kui ta usaldab mingit erakonda — kandidaadile, keda see erakond usaldab.
13. juunil toimuvad europarlamendi valimised. mina käisin täna — ei, nüüd juba eile, sest südaöö on seljataha jäänud — eelvalimas. ja sina jõuad seda teha täna. valimisjaoskonnad on avatud kella kaheksani õhtul.
mina valisin reformierakonna. sina vali, keda õigemaks pead. aga valima mine kindlasti, sest muidu on asjalood tõepoolest nii, et euroopa asju otsustatakse kusagil kaugel, ilma sind ja sinu arvamust arvestamata. ja ainult sina ise oled selles süüdi. ning ära, kurat, tule pärast vinguma, et sinu arvamust ei küsita. küsiti, aga sina vaikisid. uhkelt. ignorantselt.
ja nüüd väike eesti erakondade valimisloosungite võrdlus.
- hoia eesti edu! — lihtne, positiivne ja tegutsema kutsuv sõnum. ainult et… kuidas ma seda teen? ja ennäe, oravatel on ka vastus varnast võtta — vali reformierakond!
- mõistus maksab! — õigust räägid, õigust. mitte kuidagi ei saa vastu vaielda. aga sorry, ma ei ole (veel) sotsiaaldemokraat.
- murrame läbi! — kuhu, kurat, te murrate, me ju ammu sees juba? või tahate nüüd välja tagasi murda?
- meie reliikvia on vabadus! — ee… äää.. tore on, aga millest või kellest te vabaneda tahate?
- kaitse eesti krooni, vali rahvaliit! — no turamaivõi, kurat, nii süüdimatut lauset pole ammu kuuldud! esiteks pole eesti krooni püsimajäämise või euroga asendumise küsimus absoluutselt europarlamendi pädevuses. teiseks, eesti vabariik on sõlminud ühinemislepingu euroopa liiduga ning seega on meie suhtes siduv ka EÜ asutamisleping, kus muuhulgas seisab, et üheks ühenduse eesmärkidest on majandus- ja rahaliidu loomine ning selle käigus ka üleminek ühisele valuutale.