ehk wolli tegemised ja arvamised
(l. v. beethoven / p. p. mõtsküla)
sõbrad, täna laulan teile
laulu rõõmust suurimast
see on rõõm, mis kõigil’ meile
kallis juba iidsest a’ast
laulan valjult, valel viisil
mind ei üldse häiri see
et mu laul ei teile meeldi
minul ikka rõõmus meel
iga päev mul seda nähes
tuju tõuseb taevani
et mul endal hästi läheb
aga teistel kehvasti
unustagem vaevad, mured
kohustused, raskused
kahjurõõm on kõige suurem
kõigist meie rõõmudest
head mõtted tekitavad tühje pudeleid… või siis vastupidi. aga mingi seos nende kahe vahel peab olema — kuidas muidu taaralinn ja heade mõtete linn üht ja sama asja tähistavad?
enamus mõtteist külastab inimeste päid vaid hetkeks. mõned sünnivad, kasvavad ja arenevad… ning surevad enne, kui nad välja öeldud või teoks tehtud saavad. aga mõnedel neist on õnne.
mõte endale tsikliload hankida oli mu peas elanud juba aastaid. ta oli väike ja vaikne ning pesitses ühes kõrvalises ajusopis kuskil vasaku kõrva taga. ja kuna ta kellelegi jalgu ei jäänud, ei ajanud keegi teda ka minema. nii ta seal tasapisi kasvas… kuni mõttest sai sõna ja sõnast otsus ja otsusest tegu. tänaseks on mul (kronoloogilises järjekorras) välja valitud autokool (kalju autokool), ostetud nahktagi ja -püksid (kaltsukast, 860 kr koos tagi luku vahetusega), tehtud pildid koolipaberite ja uute lubade jaoks (100 kr), soetatud tervisetõend (120 kr), viidud paberid kooli sisse ja makstud õppemaks (3900 kr). oma järge ootavad kiiver, kindad, kaitsed, ja loomulikult veel üks asi 
aga neile, kes arvavad, et nüüd on mul hüppamisega jokk — unustage ära! ratas sobib ideaalselt ka hommikul lennuväljale ja õhtul tagasi sõitmiseks 
w-blogis avaldatud mõtteteri saab nüüd kommenteerida. ka seda siin. ja neid, mis varem kirjutatud. ja neid ka, mida veel kirja pandud ei ole. aga mitte enne, kui nad siia üles riputatud saavad. sisukad kommentaarid jätan alles, nõmedad kustutan ära. kui viitsin. kusjuures selle üle, mis on nõme ja mis mitte, otsustan ainuisikuliselt mina ise. kui ei meeldi, mine mujale.
tänapäeva maailmas on üha rohkem lolle inimesi.
vanasti inimesed lugesid. raamatuid, ajalehti, ajakirju. lugesid ja mõtlesid. sest valgele paberile veetud mustade krõnksude sisustamiseks on vaja mõelda või vähemalt ette kujutada. lugemine ei ole lineaarne tegevus — kui midagi jääb segaseks, keerad paar lehte tagasi ja loed uuesti. tänapäeval istuvad inimesed lapsest saati iga päev tundide viisi tühja pilguga teleka ees ning lasevad sital oma silmadest sisse voolata.