.pri.ee priiks?

5. juulil jõustuvad uued domeenireeglid, mille kohaselt muutuvad .ee domeenid kõigile soovijatele kättesaadavaks. Tõsi, üsna soolase tasu eest. Sama puudutab ka eraisikutele mõeldud .pri.ee domeene, mille kohta on hakatud avaldama teravat kriitikat ning mille vastu on juba korraldatud pikett ja petitsioon.

Piketeerijate kolmest põhiargumendist (Eesti internet muutub ärakolivate või -kaduvate domeenide võrra vaesemaks; tasuta isiklik domeeninimi soodustab veebilehtede loomise oskuste teket; eradomeenid ei konkureeri .ee tippdomeeniga) toetan ma kindlasti esimest ja viimast. Teine väide aga tundub mulle üsna otsitud olema. Oma veebilehti võib igaüks südamerahuga treida mistahes aadressil; minunimi.pri.ee ei ole millegi poolest parem kui minunimi.edicypages.com või minunimi.majutuspakkuja.ee või minunimi.tk.

Aga miks mitte hoopis eesnimi.perenimi.eesti.ee või isikukood.eesti.ee või mõlemad (üksteise aliastena, täpselt samuti, nagu meiliaadressid eesnimi.perenimi@eesti.ee ja isikukood@eesti.ee)? Ma ei näe ühtki reaalset põhjust, miks eesti.ee domeeni omanik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) ei võiks seda teha ning ma olen täiesti veendunud, et Eestis leidub registripidajaid, kes oleksid nii valmis kui võimelised vajaliku infrastruktuuri pro bono püsti panema ja käigus hoidma. Ning erinevalt kukimuki.pri.ee tüüpi aadressidest oleksid eesti.ee aadressid ka reaalselt leitavad.

Tegelikult on küsimus selles, kellele on kasulik, et e-Eestis läheksid asjad just selles suunas, kuhu Eesti Interneti SA neid praegu lükata püüab.

P.S. mulle isiklikult ei kuulu ega ole kunagi kuulunud ühtki .ee ega .pri.ee domeeni. Ma kuulun kahte .ee domeeni kasutavasse mittetulundusühingusse ning ühte .ee domeeni kasutavasse mitteformaalsesse ühendusse. Mulle kuulub üks (seni veel) .ee domeeni kasutav osaühing.

Teateid mitmelt rindelt

Töörindelt teatatakse, et 17. mail deserteeris wolli töötute armeest, hakates Eesti tehnoloogiaettevõtte NarTest tootejuhiks. wolli põhiülesanne on aru saada sellest, mida ettevõtte kliendid ja partnerid vajavad ning mida firma teadlased ja insenerid on võimelised pakkuma, et need kaks asja omavahel võimalikult mõistlikult kokku klapitada.

Langevarjurindelt teatatakse, et rohkem kui 1000 hüppe kogemusega langevarjuinstruktor ning Eesti Langevarjuklubi asutajaliige unustas läinud nädalavahetusel kahel korral lennukisse minnes langevarju selga panna. Mõlemal korral päästis ta elu vahetult tema järel lennukist välja hüpanud langevarjur, tandeminstruktori kandidaat Veiko Sepandi.

Sukeldumisrindelt teatatakse, et wolli on alustanud sukeldumisklubi LiveHouse instruktor Angelika Somelari käe all õpinguid eesmärgiga omandada PADI Rescue Diver’i pagunid. Senist progressi vaadates võib kindlalt väita, et kõik võib veel hästi minna.

Isiklikus plaanis võin lisada, et väga häid sõpru on mul vähe, aga see-eest on nad tõesti väga head. Ja poiss kasvab nii mis mühiseb, mis on ka ülivägahea.

Ilus oled, Eestimaa taevas

Ilus oled, Eestimaa taevas :)

2010. aasta hüppehooaeg on nüüd avatud ka Eestis. Ilus nädalavahetus selja taga, uus kaamera ära proovitud ja toimivaks tunnistatud, elu on lill :)

GoPro: kaamerast kettale

Tegin oma uue GoPro HD Helmet Hero-ga mõned loomkatsed teemal “kuidas pilt kaamerast kettale saada”. Mingit kunstilist väärtust sel 20.68-sekundilisel testklipil muidugimõista ei ole, aga kel huvi, võib lähemalt uurida.

gopro.mp4 (20 MB) – originaalfail otse kaamerast. Video: h264, yuv420p, 1280×720, 29.97 fps; audio: aac, 48000 Hz, stereo, s16. Minu arvuti (1.4 GHz Intel SU3500 Core2 Solo, Intel GMA 4500 MHD) on selle näitamiseks selgelt liiga nõrk.

Võtsin appi FFmpeg ja tekitasin DVD-le kõrvetamiseks sobiva faili.
ffmpeg -i gopro.mp4 -target pal-dvd -ar 44100 dvd.mpg (16 MB). Video: mpeg2video, yuv420p, 720×576 [PAR 64:45 DAR 16:9], 9000 kb/s, 25 fps; audio: ac3, 48000 Hz, stereo, s16, 448 kb/s).
Aega kulus 40 sekundit. Tulemust jaksas mu arvuti ilusti näidata (ja kõiki järgnevaid faile samuti).

Tekitasin sellest DeVeDe abil dvd.iso (17 MB), põletasin selle plaadile, kodune el cheapo Philips-i DVD-mängija näitas küll.

Nüüd tekitasin rea MPEG-4 .avi faile erineva video bitrate’i ja resolutsiooniga. Video: mpeg4, yuv420p, 1280×720 või 852×480, 29.97 fps; audio: mp2, 48000 Hz, stereo, s16, 64 kb/s. Keskeltläbi läks ühe faili tekitamiseks 25 sekundit. Failinimesid vaadates hammustate ehk ise läbi, mis on mis.

ffmpeg -i gopro.mp4 -b 1M -s hd480 1m-480p.avi (2.8 MB)
ffmpeg -i gopro.mp4 -b 1M -s hd720 1m-720p.avi (3.2 MB)
ffmpeg -i gopro.mp4 -b 2M -s hd480 2m-480p.avi (5.2 MB)
ffmpeg -i gopro.mp4 -b 2M -s hd720 2m-720p.avi (5.2 MB)
ffmpeg -i gopro.mp4 -b 4M -s hd720 4m-720p.avi (10 MB)

Pildikvaliteedi erinevused on silmaga näha. Aga üks on igatahes kindel: minu uue kaameraga ülesvõetav materjal ei jää võrku ega plaati jõudmata :)

Uus action-kaamera

kaks silma hea, neli silma paremDV formaat hakkab tasapisi ajaloo prügikasti libisema ning nii tuli minulgi endale uuem ja popim action-kaamera soetada.

Aparaadi nimi on GoPro HD Helmet Hero. Tikutopsist pisut kopsakam kaamera produtseerib nii 720p kui Full HD pilti, evib 170-kraadise vaateväljaga lainurkobjektiivi ning 60 meetri sügavuseni veekindlat vutlarit. Nii et sellega saab edaspidi käidud nii üleval kui all.

Loomulikult tekkis kohe ka küsimus, kuidas uut vidinat mu olemasoleva kaamerakiivriga paaritada. Esimene variant, mis taevas ära saab proovitud, on selline, et kaamera läheb lihtsalt peapaelaga pähe ja siis kiiver selle peale. Ja kui see ei peaks millegipärast toimima, siis on kiivri küljes vähemalt kaks täiesti sobilikku kohta, kuhu kaamera komplekti kuulunud superliimiga kinnitused paigaldada.

Kaameral endal mingit LCD-d ei ole, aga pilti saab traati pidi liigutada nii telekasse kui arvutisse. Tõsi, päris iga raal ei saa Full HD x.264 video näitamisega hakkama, aga eks siin tulevad appi mencoder, ffmpeg jt sõbrad :)